1. Yamahat ei kommenteeritud- järelikult ei ole teiste vääriline või puudus info.
2. Ibanez sai kaks positiivset häält ja ühe negatiivse.
3 või 4. Fender sai kaks positiivset häält.
Kolm häält anti ka mõne teise tüübi, näiteks LP või siis lihtsalt kasutatud pillile.
Kuju pidi kindlasti olema stratocaster sest see on minu maitse. Üks humbucker ja kaks single coili- et saaks alustuseks mõlemat proovida.
Ibanezi kahjuks räägib minu arvates tema patenditud humbukerite/single coilide teema- ei ole nagu ei üks ega teine või ei saa ma lihtsalt aru. Samas on kindlasti Ibanezi hinna kvaliteedi suhe väga hea.
Fenderi kasuks räägib see, et nii mõnedki minu jaoks iidolid on sellise pilliga mänginud- seega peaks sound olema selline, mida ootan. Siin foorumis on FAT Strat Fenderit ka laialt varem kiidetud-loodan et oli mõeldud Mexican varianti. American tüüp on kaks korda kallim ja seda ei jõuaks osta.
Lõpetuseks praeguse hetke muljete põhjal kaldub kaalukauss Fender Mexican Strat FAT/HSS kasuks. Esimese ja teise Fenderi vahe oli selles, et esimesel on MN-Maple Neck-vahtrast hele sõrmlaud ja teisel Fenderil RW-Rosewood-palisandrist tume sõrmlaud. Parandage kui eksin.
Esiteks, sinu iidolid nüüd vaevalt Mehhiko Fenderitega mängisid. Ameerika omad pole päris ilmaasjata (olgu, veidi ikka) 2x kallimad, kvaliteedivahe on olemas.
Ibanezi helipeasüsteem tähendab seda, et humbuckeril on kaks töörežiimi ja kolm mähist:
Seega saad sa sellest nii humbuckeri kui ka single-coili heli.
See pole nüüd mingi eriline miinus.
P6hjendus:
Ibanezi humbukerite ja single coilide yllitisega ei taha riskida, eelistan siiski traditsioonilist elektrikitarri, millel eraldi humbuker ja single coilid. Lisaks on FAT Strat Fenderit rohkem kiidetud siin foorumis.