Sõpruse Puiestee - Kaotaja

From Eesti lood kitarrile
Jump to: navigation, search
KAOTAJA 
(M. Vaik)
Dm                                Am
on ruume millest iialgi ei pääse 
F                       G
ja seinu millest läbi me ei näe 
on kaugusi mis on nii sama kauged 
kui igavik või sirutaksid käe 

olen vaid teel et kaotada end 
olen vaid teel et salata 
aeg on kaotatud asjade hind 
kõigile neile kes uskusid mind 

on öö ja jälle lahkumine 
su kuklalt mõtteid enam ma ei loe 
su liigutused, hingamine 
on jäänud võõraks kõik mis oli soe 

mu järel enam sa ei luura 
mu pilgust sulle silmad said 
mu sõnu enam sa ei kuula 
mu lausetes on silbid vaid 

oled vaid teel, et kaotada mind 
oled vaid teel et salata 
kõike mis hoidis sind ja mind 
selleks, et otsast alata 

näed, seal läbi sügisvihma läheb keegi kes veel ennast iseendaks peab 
veel tunneb taskus käsi, üht vihmapiiska palgel teiste(-)seas 
kuid juba võõras, tundmatu on valu mis on sees 
kas nutad sina ise või nutab juba keegi sinu eest 

kas kiviks süda, sügisleheks hing 
sel päeval kui ma viimaks kaotan end 


Ahti <electrik14@hot.ee>