Vintage

[Uku]

Oh sa juudas, Vintage VS6 Vintage White kuldse raudvaraga on ka nüüdsest vasakukäelistele saadaval.
Keegi võiks mulle rahusteid tuua

[ErkoP]

Aga telecasterite osas käib ikkagi veel vasakukäelist diskrimineerimine

[KurjusIse]

Keegi strat'i ka proovinud on? V6 vist oli.

[kiuro]

Mul on vintage akustiline ja oplen täiega rahul. On valjem kui kõik akustilised, millega kokku puutunud olen ja vigu ega probleeme ka pole. Kidra õpetaja Aldo Järve ja 1 rootsi bluesi kitarrist kiitsid ka seda räigelt. Kui osta akustiline, siis soovitan kindlalt vintage, vb õhtul ütlen, mis mudel on, kuna pill hetkel sõbra käes.

[Uku]

Aga telecasterite osas käib ikkagi veel vasakukäelist diskrimineerimine

Nõustun sinuga siinkohal, madala eelarve puhul võib vasakukäeline Telecasteri ära unustada. Kõige odavam võimalus on tellida Thomannist Fender Mex Telecaster, mugavad 9000 krooni peaks magama panema Tõsijutt, kuna Yamaha ega Squier Telesid vasakukäelistele ei paku, sama lugu ka Vintage'ga.

[Tegelane]

Mul on vintage akustiline ja oplen täiega rahul. On valjem kui kõik akustilised, millega kokku puutunud olen ja vigu ega probleeme ka pole. Kidra õpetaja Aldo Järve ja 1 rootsi bluesi kitarrist kiitsid ka seda räigelt. Kui osta akustiline, siis soovitan kindlalt vintage, vb õhtul ütlen, mis mudel on, kuna pill hetkel sõbra käes.

Vintage akustilist kiidaksin ka mina. Ühel tuttaval on Vintage akust, siinkohal ei oska küll kahjuks mudelinime öelda. Aga igatahes on sellel pillil kõlakast kannatada saanud päris korralikult ja ühte kohta hoiab ajutiselt ma loodan kinni mäkuteip ja selles olekus ma proovisin ma sellega mängida ja selle kõla oli minu tõesti suureks üllatuseks väga hea. Mõnusalt soe ja pehme toon. Seega Vintage akusti kohta ei saa mina oma kogemuste põhjal midagi halba öelda, pigem ikka kiidaks seda.

[kiuro]

V400SB on siis minu oma.

[karlapoiss]

mul on vintage vs6, mitte midagi halba pole õelda.

[ErkoP]

see v62 ja 52 oleks vasakukäelisena lahe

[Taavi15]

Mul endal Vintage VEC500 elekto-akust. Mitte midagi halba pole selle pilli kohta öelda (Y)

[Uku]

http://www.mylespaul.com/forums/other-l ... ation.html

Siin kirjutab Vintage'i kaubamärgi kohta lähemalt.

"Trevor Wilkinson is a well renowned tech and guitar builder, he worked for many years for the Fender custom shop and according to legend got the blueprint for the original lipstick pickup for the telecaster (People that might confirm or debunk this please write).
Wilkinson more or less redesigned all of their guitar from the bottom up adding his own designed pickups, bridges and tuners among other stuff."

Üleüldse, Les Paulidega seonduvat infot saab sealt kõvasti. Seal on enam-vähem kõik LP'd ning nende koopiad esindatud - Burny, Tokai, Agile, Vintage, Hagström (jne...) ning kõiki kiidetakse kui väga hea hinna/kvaliteedi suhtega kitarre. Ühesõnaga, vaadake hoolega ringi. Gibson ning Epiphone pole maailma ainukesed Les Paulid

Tervitades,
Uku

[Velkus]

Wilkinson more or less redesigned all of their guitar from the bottom up adding his own designed pickups, bridges and tuners among other stuff."

Kui oma V100-l tegin juppide vahetust siis oli küll silla ja tailpiece all kirjas mingi xiongyzung

[Faded]

TOM sillad on neil vist jah standardsed ja tulevad Hiina tehastest. See ümber disainimise jutt käis rohkem strati ja tele sildade kohta.

[Velkus]

ahsooo. Muide kui viimane kord IS-st Tallinnas läbi põikasin olin näha uusi Vintages-id ja just hollow versioone, ühel oli isegi bigsby koopia peal ja puha.

[fakoooof]

Nii, kuna see on ikkagist Vintage teema, siis tahan ära mainida ühe asja.

Pikka aega oli kuri plaan soetada Epiphone Les Paul Standard. Nii, mõtlesin siis, et laenan sõbra Vintage V100 ja proovin natukene aega sellega mängida ja käin proovis samuti sellega, et väheke Les Pauli tunnetusest aimu saada. Välimus täitsa okei, kodus võimu taga teeb väga mõistlikku soundi. Kael on õhem kui Epil ja kere kergem. Lähen siis proovi, pill kaasas kenasti, hakkan nagu võimuga mängima ja tunnen kuidas pill on "hädine", ma ei tea, mis värk oli, kas siis helipead või kerematerial vedas alt. Bändi teisel kitarristil oli Epi Les Paul Standard ja minujaoks oli nende vahe peaaegu nagu öö ja päev.

Et nagu, kas see kitarr ei suutnud siis võimuga kõvemini mängides lihtsalt sammu pidada, aga igatahes jäi mulje küllaltki hädine, kuid kodus mängides oli väga vinks vonks. Kahjuks ei ole teiste samade mudelitega suurema võimu taga mänginud, niiet ma ei tea .

Muidugi Epi Les Paul Standardi soetasin ikkagi omale ära, sest väga väärt pilli leidsin ning parajalt "paksukene" teine.