Õhupall
Minu päevade reas kõik on head, usu mind,
sõbrad pere ja töö - täpselt nii nagu peab.
Olen kõikide vastu ja alati hea,
olen loteriiga võitnud, palju reisinud ka.
Aga mul on üks pilt, mille sain, kust, ei tea:
hiigelsuur õhupall, mille all ripub korv.
Üsna vana ja pleekinud värviga pilt,
kui ma prillid ette panen - korvis istub üks mees.
Liuelda - üle maa ja vee,
lennata - üle latvade,
hõljuda - läbi pilvede
soovin ma, saagu hiljem mis saab!
Õhtul vaikne on kõik. Televiisor ja leht.
Ise öelda ei tea, kust mul tuleb see kihk.
Liiga palju vist tööd olen teinud ja kõik,
siis ma aknast välja vaatan - taevas hõljub üks pall!
Õhupall - suur ja sinine,
üksinda - minna lendama,
kõigele - alla vaadata
soovin ma, saagu hiljem mis saab!
36
Öö oli ülimeeldiv, nagu ikka juba aastaid
kuid hommik teistmoodi see.
Ta ärgand täna minust varem, tõusnud, ära läind'.
No mida tähendab see?
Kuid väike aimdus on sees.
Krabin, sosin, uks läheb lahti.
Lilled, naine ja poeg.
'Palju õnne' ja soojemad sõnad,
käib üle keelega koer.
R: Ma juba jõuan, hoolitsust nõuan,
sest mul on sünnipäev.
'Head aega, suudlen - näe pole aega',
veel uksel koogitükk suus.
Hõlmade lehvides, treppidest vehkides.
Nüüd olen 36!
R: Taas päeva algus, hommiku valgus.
Sain täna 36.
Ma jõuan loota, suudan veel muuta,
las olla 36!
Päev oli õlimeeldiv nagu ikka juba aastaid
ja mitte mõtetult pikk.
Sirgu tiivad, rebid lahti maast ja edasi,
sest ees on tulevik!
R: Taas päeva algus, hommiku valgus.
Sain täna 36.
Ma jõuan loota, suudan veel muuta,
las olla 36!
