Vintage TC200 hot rod

Post by **Faded** » 04 Jun 2008, 17:56

Nii, teen oma väikese projekti kohta ka siis teema.

Mul on juba jupp aega käinud neelud Fender Vintage Hot Rod '52 Telecasteri järgi, aga kuna originaal pole eriti taskukohane, tekkis mõte mingi odavam tele-kloon hankida ja selle sarnaseks ümber ehitada (Piretit ma ei raatsinud hakata ümber ehitama). Sobiva klooni leidsin tänu kasutajale telepoiss, kes oli ostnud endale Vintage TC200 ja kiitis seda päris tublisti. Veebruari lõpus läksingi siis IS Musicusse seda proovima ja leidsin, et telepoisi kiitus oli täitsa asjakohane - alla 3000-kroonist hinda arvestades on pilli rohkem kui küll. Võrdlesin teda ka u. 6k maksnud Vintage Advance tele ja mingi 8k Schecteri loomaga, ja klassikalise tele soundi poolest pühkis see TC200 nood mõlemad laua alla. Märtsi alguses tõin ta siis omale koju ära.

Vahepeal paar pilti ka kõnealusest pillist.

Eesmärgiks oli siis saada tollest pillist midagi sellist:

Plaan näeb välja järgmine:
- headstock lõigata ümber (klassikalise tele kuju järgi) ja panna peale uus logo
- kael lihvida matiks (tehases lakitakse kael kole läikivaks ja kleepuvaks)
- uus ülemine sadul (tusq)
- kerelt võtta vana värv maha ning panna peale uus, poolläbipaistev kollane (Fenderi keeli "butterscotch blonde")
- uus, musta värvi pickguard
- kaelahelipeaks saab Seymour Duncani SM-1 (vintage mini-humbucker), see nõuab ka vastava süvendi laiendamist
- sillahelipea tuleb enda keritud
- kogu elektroonika (poted, konde, juhtmed, lüliti) läheb väljavahetamisele, samuti saab kere korralikult varjestatud
- raudvara jätan sama - Wilkinsoni sild ja pingutid on täitsa korralikud

Paar kuud seisis pill niisama nurgas, kuni ma siit-sealt juppe kokku tellisin. Nüüd paar nädalat tagasi leidsin lõpuks aega sellega tegelema hakata.

Headstock on ümber lõigatud ning uus logo peal. Natuke vajab veel viimistlemist, siis on sellega ühel pool. Kael sai tagant ka matiks lihvitud, nüüd on sile nagu beebi pepu ja lausa lust mängida.

Teatud nurga alt on logo servad veel paista, aga mul sai lakk otsa. Paar kihti veel ja natuke lihvimist, siis on kael valmis. Vähemalt seni, kuni peab hakkama sadulat paika panema.

Sillahelipea on ka enam-vähem valmis. Mähisetraat on keritud, nüüd on vaja juhtmed külge joota, siis mähisele kaitsenöör ümber kerida ja kogu krempel ära vahatada. Ma vast kirjutan õhtupoole helipea kerimisest veidi täpsemalt, rohkemate piltidega.

Kerelt olen enamuse värvist ka maha saanud. Esi- ja tagaküljelt võtsin kuumaõhupüstoliga - 550 kraadi võtab värvi kähku pehmeks, ole aga mees ja kraabi -, külgedelt lihtsalt viiliga. Mingi alumine kiht (wood sealer äkki) on veel vaja maha saada, aga praeguse seisuga tundub kere olevat kolmest tükist, ja pigem tagasihoidliku mustriga. Mul oli igaks juhuks plaan B ka, et kui muster on tõesti kole, teen läbipaistmatu kollase, aga tundub, et seda pole vaja.

Nii, praeguseks kõik.

Post by **ddes3** » 04 Jun 2008, 19:03

Oi!
Ise plaanisin suvel teenitud raha eest päris nullist Telecaster ehitada aga tundub et lähen sama teed mis sina. Väga kiiduväärt ettevõtmine.

Läbipaistmatu kollase? Cream Blonde vms selle nimi on?

telepoiss · Post by **telepoiss** » 04 Jun 2008, 20:05

hehh, äge!

kered ongi neil 3-piece jah, nagu päris tava-telel, tootjalt uurisin (tegelt on võimalik peaaegu alati visuaalselt tuvastada ka, gloss finishi korral, pind peab puhas olema ja valgus õige nurgaga - eristad liitejooned ära)

Tahaks kangesti pilte sellest kerest näha !

TP

Post by **Faded** » 05 Jun 2008, 03:11

ddes3 wrote:Läbipaistmatu kollase? Cream Blonde vms selle nimi on?

Pigem veidi tumedam-intensiivsem kollane.
Aga praeguse seisuga jääb ikka butterscotch.

Küsiks nõu ka natuke. Oskab keegi soovitada mingit tööriista (elektrilist siis), millega saaks lihvida nii suuri tasaseid pindu (kere esi- ja tagakülg) kui väiksemaid nurki? Dremel mingite vastavate lihvrataste/trumlitega äkki? Siis ei peaks suurte pindade jaoks eraldi nt. taldlihvijat hankima, ja käsitsi liivapaberiga nühkida on liiga kilplaslik.

telepoiss · Post by **telepoiss** » 05 Jun 2008, 08:36

ma kardan et dremel ja analoogid tasase pinna jaoks ei sobi - need võtavad sisse ja pind läheb lainesse, st vaguliseks, drelli otsas ketas võib kah rumalasti servaga sisse võtta. kõige piinarikkam ja kindlam tee on ilmselt ikka käsitsi, klotsidega ja ilma, erineva mõõduga paberiga. tasapinnalist osa paneks mina just tallaga, vaeva vähendamise mõttes. kui mingi viga ikka jääb, siis mõningasel määral peaks saama mõne läbipaistva epoksiidseguga eduliselt täita kah, isegi mingid grain fillerid on olemas tegelikult. kas praeguses staadiumis kerest pilte ei oleks näidata?

tp

RockaRolla · Post by **RockaRolla** » 05 Jun 2008, 09:30

Mis puitu Vintage mehed kasutavad? Pappel?
Üldiselt tekkisid endalegi nüüd samasugused mõtted. Lihtsam, kui nullist ehitada, ja ma kardan, et ma parem tulemus

telepoiss · Post by **telepoiss** » 05 Jun 2008, 09:37

pappel jah, puidul pole midagi muud viga kui et potensiaalselt süü on igavavõitu ja pehmekene ka, nt rihmanuppude kruviaugud pidin enda Vintaasil ära tihendama - kruvid venitasid augud välja ja nupud ei tahtnud monoliitselt püsida

tp

Post by **Faded** » 05 Jun 2008, 12:19

telepoiss wrote:ma kardan et dremel ja analoogid tasase pinna jaoks ei sobi - need võtavad sisse ja pind läheb lainesse, st vaguliseks, drelli otsas ketas võib kah rumalasti servaga sisse võtta. kõige piinarikkam ja kindlam tee on ilmselt ikka käsitsi, klotsidega ja ilma, erineva mõõduga paberiga. tasapinnalist osa paneks mina just tallaga, vaeva vähendamise mõttes. kui mingi viga ikka jääb, siis mõningasel määral peaks saama mõne läbipaistva epoksiidseguga eduliselt täita kah, isegi mingid grain fillerid on olemas tegelikult. kas praeguses staadiumis kerest pilte ei oleks näidata?

Seda ma kartsingi. Eks tuleb tald hankida jah. Ma juba käsitsi liivapaberiga proovisin, aga kuramuse tugev on see viimane kiht. Ja kuumaõhupüstoliga juba paarist kohast kõrvetasin veidi puitu, nii et sellega ka väga ei tahaks.
Samas dremelit oleks vaja sarvede seest värvi maha võtmiseks ja kaelahelipea süvendi laiendamiseks... Sellega ta saaks ikka vast hakkama?

Üritan pilte teha homme. Jama ongi selles, et see viimane kiht on peal, ja sealt alt pole veel puitu nii korralikult näha.

telepoiss · Post by **telepoiss** » 05 Jun 2008, 13:31

no ei ole se dremel sellise töö jaoks hea- ta on konstrueeritud liiga väikeste otsikute jaoks, sihuke minifrees ja hobipeenmehaaniku teema rohkem. Temaga on vao tekke oht liiga suur, otsi nt parem sarvevahede puhastamiseks mingit liivakaga trummi (silindri moodi asja, millel küljepeal liivakas), mis käiks drelli otsa, aga see ei tohiks kivikõva seal liivaka all olla, mingi selline õrnalt vetruv kummine asi, ja liivaka laius peaks olema kere paksusega vähemalt võrdne (sellist vidinat annaks meeletu tahtmise juures ise ka teha, peamine probs oleks telje/võlli augu saamine täpselt tsentrisse, et ta seal rõvedalt vibrama ei hakkaks drelli otsas).
Väga võimalik et esimene kiht puidu pealon mingi "sealing grain filler", mis on jonnakas ja tahab liivaka kah ära ummistada

Kirveraidur · Post by **Kirveraidur** » 05 Jun 2008, 14:04

Lamedate pindade jaoks soovitan kindlasti lintlihvijat (st mitte taldlihvijat). Lint esiteks hammustab asjalikumalt ja tõhusamalt ja tald tõmbab lisaks vähemale tõhususele end puru täis.

Post by **Faded** » 05 Jun 2008, 14:13

OK, eks peab minema tööriistapoode väisama. Palgapäev oligi just ära

Aitüma nõuannete eest.

telepoiss · Post by **telepoiss** » 05 Jun 2008, 14:53

ei taha targem olla kui tohtrihärra, aga lindikaga on samuti võimalik ikka korralik õnarus tekitada, ja 2-mõõtmelisest (tasa-)pinnast kõpsti kolmemõõtmeline tekitada

greencow · Post by **greencow** » 05 Jun 2008, 15:06

Faded wrote:OK, eks peab minema tööriistapoode väisama. Palgapäev oligi just ära

Aitüma nõuannete eest.

Alati võid Cramost rentida kui töörist uuest peast ikka väga kallis on : P

Post by **Faded** » 05 Jun 2008, 15:15

See kah hea mõte, tänan.

Nii, helipeast siis lähemalt.

Lugu sai tegelikult alguse vist aasta tagasi, kui ma skoorisin eBay'st Fenderi MIA tele sillahelipea. Alguses panin ta prooviks Piretile peale, aga seal vahetus ta üsna ruttu GFS Fatbody vastu välja, ja Fenderi helku jäi riiulisse seisma. Mingi aeg ta oli mul müügis isegi.

Kui ma nüüd selle TC200 ette võtsin, siis tekkiski plaan stock helipea selle Fenderi vastu välja vahetada. Lisaks ma plaanisin seda veel veidi tuunida - lisada terasest plaat põhja alla (steel baseplate - lisab veidi twangi ja aitab ka müra vähendada) ja asendada PVC-isolatsiooniga juhtmed riidest kattega juhtmetega (cloth-covered wire). Sellist juhet mul oli piisavalt käepärast, ja StewMacist sain ka vajaliku terasest plaadi.

Plaadi lisamine oli lihtne - tuli lihtsalt helipea põhi tasaseks lihvida ja kruviauke veidi laiendada. Aga kui ma vanu juhtmeid hakkasin lahti võtma, selgus, et helipea pool (bobbin) on plastikust, ja nii kui ma jootekolviga tina puudutasin, sulas sealt ümbert pool ka mõnusasti ära. Põhimõtteliselt oli helipea sellega kasutuskõlbmatu, kuna juhtmed ei saanud mähisetraadiga kontakti (oommeeter näitas lõpmatut takistust). Siis tuli mõte pool ka ära vahetada - StewMacist sain selle baseplate-i koos pooli alumise ja ülemise osaga, ja nood tunduvad olevat mingist korralikumast materjalist (mingi fiiberplast vist). Katsetasin jootekolviga, ja see ei teinud neile tuhkagi. Kuumutasin siis helipead natuke fööniga (et vaha pehmemaks muutuks) ja tõmbasin selle mähist kaitsva nööri ümbert ära. Siis hakkasin pooli lahti kangutama, aga taaskord selgus kurb tõsiasi - see raip on ühes tükis. Lõhkusin mis ma lõhkusin, ei õnnestunud seda normaalselt lahti lammutada. Aga see-eest avastasin, et magnetid käivad sealt seest väga lihtsalt välja. Ja siis tekkis mõte uus pool teha ja traat lihtsalt ümber kerida. Meetodist räägin kohe lähemalt, aga mainin lihtsalt, et see osutus ka võimatuks - kuna mähis oli vahatatud, kippus ta liiga kergesti pooleks minema. Lõpuks ostsin Tiigi elektroonikast rulli 0.071mm traati ja kasutasin seda. Vanast Fenderi helipeast jäid seega järgi ainult magnetid ja mähist kaitsev nöör. Ülejäänud (pool ja traat) nägid lõpuks välja sellised:

Kerimisest siis. Pooli ringiajamiseks kasutasin vinüülimängijat. Kirjade järgi on selle maksimumkiirus 45rpm, aga mõõtes sain ainult 35. Võimalik, et mähisetraadi pinge tõmbas siis aeglasemaks. Igaks juhuks hoiatus neile, kes sarnast meetodit plaanivad kasutada - see võtab sõna otseses mõttes tunde.
Helipea aluseks võtsin puuklotsi, puurisin keskele 7mm augu ja kinnitasin helipea maalriteibiga sinna külge.

Traadipooli jaoks panin väikesed kruustangid laua ääre külge ja nende vahele võlliks esimese kättejuhtuva asja (käärid - head lapikud, püsivad hästi kinni) ja traadirulli nende otsa.
Jällegi väike nõuanne - mähisetraat ei ole piisavalt tugev, et pooli ringiratast vedada. Pool peab olema ühe otsaga helipea suunas, nii et traat jookseb üle serva maha. See serv tuleb mõistagi siledaks lihvida - ühest väikesest sälgust piisab, et traat pooleks tõmmata.

Kuna traat jookseb poolilt maha väga ebaühtlaselt (vahel mitu tiiru korraga), siis tegin kahest pitskruvist väikese seadeldise, mis aitab pinget ühtlasena hoida. Esimene, suurem pitskruvi laua külge, selle külge teibiga pisem. Pisemale kinnitasin veel kummagi lõua külge tüki velcrot (seda pehmemat poolt), ja söötsin traadi sealt vahelt läbi. Niimoodi saab väga lihtsalt ka traadi pinget muuta, kui vaja - keera seda pisemat lihtsalt rohkem kinni või lahti.

Väga MacGyver-lik meetod üldiselt, aga töötab. Kannatust peab ainult olema, et see mitu tuhat pööret sinna magnetite ümber ära kerida.

Kui ma vahatamiseni jõuan, teen sellest ka vast pilte. Praegu on üks väike probleem, nimelt helipea mähise takistus tundub kahtlaselt väike. Samas mu analoogmultimeeter on ise ka kahtlane, nii et katsun hankida korralikuma digimeetri ja sellega üle mõõta. Loodetavasti ei pea hakkama mähist ümber kerima.

telepoiss · Post by **telepoiss** » 05 Jun 2008, 15:38

äge!

(33 1/3 peaks ideaalis standardkiirus tal olema, aga 35 on ju ka fare enough

Aga vahatamisega ma soovitaksin oodata, proovi kindlasti pead enne pilli peal, äkki polegi vaja SEST - vaha VÕTAB treblet ja transparentsust maha, cleaniga on eriti märgatav. Ma nägin omajagu vaeva, et japsil vaha pärast pottimist uuesti välja saada ( ja 100% sa teda enam välja ei saagi), sest selgus et vahatamisest veel olulisem on vilistamise vastu võitlemisel sillaplaadi ideaalne stantsitäpsus ja kontakt pilli kere pinnaga ilma vähimagi võnke võimaluse jätmiseta (ja selle tagab WTB sild ilusti ära), teine "leivanummõr on sellesama põhjaplaadi kinnitus - plaat peab olema kogupinnaga ilma vahedeta helku põhja küljes kinni (laisemad panevad selle superliimigeeliga ja pärast eemaldamise vajadusel sülgavad muidugi tuld, nikerdajamad dropwaxivad vahaga).