Code: Select all
Pime kuningas
rahvalik
Miks seisab Põhja-rüütli hulk seal mere kalda peal?
Ja nende pime kuningas käib kepi najal seal.
Tal valged juuksed peas on lahti tuule käes
ja üle mere sinna, tema hüüab kurvaste.
Sa tige röövel saare peal, kus minu tütar on?
Ta kandlemäng ja laulu hääl, need olid minu õnn.
su vargateo läbi jäin tütrest ilma ma,
se`est sul on hirmus häbi, mul valu otsata.
Vaat kaljukoopast astub mees, mis hirmus näha pealt.
Ta hoiab hiigelmõeka peos ja tõstab naerdes healt:
Kas sul oli vähe rahvast, et andsid riisuda,
kas leiduks seda vahvat, kes tapleks minuga?
Kõik rüütlid seda kuulavad, ei ükski usalda.
Ja kurvalt küsib kuningas: "Kas üksi jäetud ma?"
Noor poeg siis astus ette: "Noh, kas sa tapled mees?
Ehk usud, minu kätes on küllalt jõudu sees?"
Mu poeg, noor sina oled veel, ta vilund sõjamees!
Kuid mine siiski, sinu käes on mehe rammu sees.
Säh, võta julge veri, see kuulus mõek mu käest.
Kui langed, nielgu meri mind õnnetumat meest!
Mis teie mehed näete seal?: nii küsib pime mees.
Mu mõek, ma kuulen tema healt, nii võimsalt helises.
Õnn saagu kuningalle, au tema pojale,
ju röövel maha langes, tal varga palk on käes.
Kõik jälle vaikselt seisavad ja küsib pime mees:
Mis mina kuulen tulevat ja kahisevat vees?
Eks see su poeg ole, kes tuleb paadiga,
Brunhilde, sinu tütar on paadis temaga.
Mu armsad lapsed tere ka! Nii kaldalt hüüab ta.
Mis mul nüüd viga elada ja surra rahuga.
Poeg paneb mõega kirstu mu seltsis puhkama
ja sina tütar saadad mind hauda lauluga!