Kõrv!?
Kõrv!?
Praegu on käsil enda kõrva treenimine, üritan kuulmise järgi palasi mängida. Natukene tuleb ikka välja ka, kuid suhteliselt raske on, pigem sellisel proovimismeetodil töötab asi.Kuulmise järgi mängimine minu arust üks tähtsamaid oskuseid muusikute juures, kõik ju suudavad noodi/tabide järgi mängida nagu robotid;)
Tahaks siis teada, kuidas teie olete treeninud või treenite oma kuulmist (kui üldse keegi seda teeb)?
Andke näpunäiteid ja soovitusi!
Tahaks siis teada, kuidas teie olete treeninud või treenite oma kuulmist (kui üldse keegi seda teeb)?
Andke näpunäiteid ja soovitusi!
Kõrva treenimise juures suht oluline asi on laulmine, räägitakse. Töötan ise ka sama asja kallal.
Idee on selles, et üritad laulda mingit lihtsat laulu järele, nii et igale noodile pihta saad, täpselt. Vahepeal proovid ka nt. C-mažoorskaalat (heliredelit) laulda. Sealt peaks kätte saama minoorse ja mažoorse sekundi tunnetuse. Kui suudad neid juba laulda ja ka kõrva järgi eristada siis on enamik järgnevusi võimalik lahti harutada.
Idee on siis selles, et õpid laulma ja seeläbi ära tundma helistiku sees intervalle. Minoorne ja mažoorne sekund, terts, kvart, kvint, sekst, sept, oktav. Siis kui sul on mingi laulu esimene noot käes laulad lihtsalt järgmised paberile. Harjutamiseks hea taktika on see, et mängid mingit nooti ja laulad järgi. Siis üritad laulda näiteks terts kõrgemalt ja alles seejärel mängid seda ning kontrollid kas läks pihta.
Kui üksikute nootide ja järgnevuses intervallide äratundmine on juba enam-vähem, siis proovid samu intervalle ära tunda harmooniliselt, st. kui kõlab korraga kaks nooti. See ka selge, siis kolmkõlade kallale - akordid.
Akordi ära tundmises on kasulik kuulata bassinooti, enamasti on akordis madalaim noot sama, mis akordi nimi.
Kui kolmkõlad ka käpas, siis edasi lähevad akordide pöörded, septid, noonid, undeetsimid, tertsdeetsimid ja siis on ainult taevas piiriks.
Saigi 10 aasta solfedžohariduse programm ühte posti topitud.
Edit: Kui näiteks kohe ei oska kvinti laulda, siis on megaabiks see, et ronid heliredelit pidi sinna välja, st laulad vahele ka kõik muud skaala astmed. Ja kui see juba tuleb, siis proovid ilma.
Idee on selles, et üritad laulda mingit lihtsat laulu järele, nii et igale noodile pihta saad, täpselt. Vahepeal proovid ka nt. C-mažoorskaalat (heliredelit) laulda. Sealt peaks kätte saama minoorse ja mažoorse sekundi tunnetuse. Kui suudad neid juba laulda ja ka kõrva järgi eristada siis on enamik järgnevusi võimalik lahti harutada.
Idee on siis selles, et õpid laulma ja seeläbi ära tundma helistiku sees intervalle. Minoorne ja mažoorne sekund, terts, kvart, kvint, sekst, sept, oktav. Siis kui sul on mingi laulu esimene noot käes laulad lihtsalt järgmised paberile. Harjutamiseks hea taktika on see, et mängid mingit nooti ja laulad järgi. Siis üritad laulda näiteks terts kõrgemalt ja alles seejärel mängid seda ning kontrollid kas läks pihta.
Kui üksikute nootide ja järgnevuses intervallide äratundmine on juba enam-vähem, siis proovid samu intervalle ära tunda harmooniliselt, st. kui kõlab korraga kaks nooti. See ka selge, siis kolmkõlade kallale - akordid.
Akordi ära tundmises on kasulik kuulata bassinooti, enamasti on akordis madalaim noot sama, mis akordi nimi.
Kui kolmkõlad ka käpas, siis edasi lähevad akordide pöörded, septid, noonid, undeetsimid, tertsdeetsimid ja siis on ainult taevas piiriks.
Saigi 10 aasta solfedžohariduse programm ühte posti topitud.
Edit: Kui näiteks kohe ei oska kvinti laulda, siis on megaabiks see, et ronid heliredelit pidi sinna välja, st laulad vahele ka kõik muud skaala astmed. Ja kui see juba tuleb, siis proovid ilma.
Seda olen kuulnud küll, et laulmine aitab palju asjale kaasa. Mul see probleem, et ma ei ole kunagi kooris laulnud ega ole enda arust eriline laulumees, ei oska nagu eriti laulda (vist), aga eks see on kõik õpitav? Looduse poolt ei ole antud seda lauluoskust.
Aga eks ma üritan seda laulmist proovida!
Aga eks ma üritan seda laulmist proovida!
Oluliselt lihtsamaks muudab juba see, kui jorised endale ette. Saad vähemalt helikõrguste muutumise ja rütmi sellega paika panna. Ning kui isegi valid mängimiseks valed noodid, siis nende järjestus ning rütm on siiski üpris õige...mina vähemalt teen nii. Isegi, kui mängin vales helistikus on abiks ikkagi. Pärast pole ju probleem asi ümber tõsta, kui põhimõte on selge.
Enivei, LAULA ja jorise seda viisijuppi, mida tahad mängida. Vahet pole, kas tabad täpselt nooti või mitte, üks asi, mis kõrva järgi mängides ja ise kaverite tegemisel annab vürtsi juurde on just esitaja oma nägemus asjast. Mitte kellegi teise kopeerimist, oluline on eelkõige kõla. Näiteks vahel mängin ma mõnda lugu Drop-D's, teine hetk mängin sama lugu Drop-B's. Kuna positsioonid jätan ma kõik samaks, siis teooria järgi läheb lugu ju kõik valeks. Aga ometigi on lugu äratuntav kõigi jaoks...
Ehk saad aru, mida mõtlen. See siis peaaegu täiesti teooriatundmatu inimese nägemus asjast.
Enivei, LAULA ja jorise seda viisijuppi, mida tahad mängida. Vahet pole, kas tabad täpselt nooti või mitte, üks asi, mis kõrva järgi mängides ja ise kaverite tegemisel annab vürtsi juurde on just esitaja oma nägemus asjast. Mitte kellegi teise kopeerimist, oluline on eelkõige kõla. Näiteks vahel mängin ma mõnda lugu Drop-D's, teine hetk mängin sama lugu Drop-B's. Kuna positsioonid jätan ma kõik samaks, siis teooria järgi läheb lugu ju kõik valeks. Aga ometigi on lugu äratuntav kõigi jaoks...
Ehk saad aru, mida mõtlen. See siis peaaegu täiesti teooriatundmatu inimese nägemus asjast.
Jeez, you wouldn't think there'd be a problem with a cranked Mesa Mark II through an extension cabinet in the midnight hours, but APPARENTLY it's anti-social behaviour. Assholes.
Viisipidamine on ka ju tegelikult lihaste käsitsemine, see kõik on õpitav.
Ei saagi loota, et kui Sa pole kunagi elus näiteks tennist mänginud, et siis kohe pallile pihta saad. Su lihased peavad enne harjuma ja õppima selgeks uued asendid ning liigutused. Samas laulmise kohta millegipärast eeldatakse, et see on jumalast saadud and, mida ilma harjutamiseta mõned geeniused oskavad ja enamik mitte.
Ei ole nii. Nagu igasuguse spordiga tuleb häält tekitavatele lihastele samuti trenni teha. Profid teevad isegi päris palju. Aga samuti nagu spordis - kui Sa alustad näiteks iluuisutamist 20 aastaselt, siis ilmselt olümpiale enam ei jõua kuid keegi ei takista olemast tubli rahvasportlane ja ikkagi head taset saavutamast.
Esialgu on väga hea juba see, kui Sa suudad oma kõrva kitarrimänguga niivõrd treenida, et saad aru, kas nüüd läks pihta või mööda. See on kõige tähtsam, tegelt ka. Sest kui sellest aru saad, siis suudad alati enda häälekõrgust nii muuta, et lõpuks saad noodile pihta. Vead tulevad sisse just siis kui Sa päris hästi ei saa aru, kas see on õige või mitte.
Alguses võid proovida nii, et mängid kitarriga mingit nooti ja üritad järgi laulda. Kui tundub, et pole nagu päris see, siis seni ujud oma häälekõrgusega üles-alla kuni on see. Ja siis kordad. Edasi tulevad juba intervallid ja heliredelid, nagu eelmises postis kirjutasin.
Ei saagi loota, et kui Sa pole kunagi elus näiteks tennist mänginud, et siis kohe pallile pihta saad. Su lihased peavad enne harjuma ja õppima selgeks uued asendid ning liigutused. Samas laulmise kohta millegipärast eeldatakse, et see on jumalast saadud and, mida ilma harjutamiseta mõned geeniused oskavad ja enamik mitte.
Ei ole nii. Nagu igasuguse spordiga tuleb häält tekitavatele lihastele samuti trenni teha. Profid teevad isegi päris palju. Aga samuti nagu spordis - kui Sa alustad näiteks iluuisutamist 20 aastaselt, siis ilmselt olümpiale enam ei jõua kuid keegi ei takista olemast tubli rahvasportlane ja ikkagi head taset saavutamast.
Esialgu on väga hea juba see, kui Sa suudad oma kõrva kitarrimänguga niivõrd treenida, et saad aru, kas nüüd läks pihta või mööda. See on kõige tähtsam, tegelt ka. Sest kui sellest aru saad, siis suudad alati enda häälekõrgust nii muuta, et lõpuks saad noodile pihta. Vead tulevad sisse just siis kui Sa päris hästi ei saa aru, kas see on õige või mitte.
Alguses võid proovida nii, et mängid kitarriga mingit nooti ja üritad järgi laulda. Kui tundub, et pole nagu päris see, siis seni ujud oma häälekõrgusega üles-alla kuni on see. Ja siis kordad. Edasi tulevad juba intervallid ja heliredelid, nagu eelmises postis kirjutasin.
Kahjuks või õnneks areneb see tavaliselt esimestel eluaastatel välja ja kui ajus ei ole vastavaid "pesi" tekkinud, siis on neid suhteliset raske ka õppida - viisi pidamise kohta siis.
Alles hiljuti ilmus artikkel, mis käsitles uuringut, kus leiti et rütmitaju on tugevas seoses vaimse võimekusega. + loomulikult geneetiline komponent, kus ei olene harjutamisest. Ja kui ikka kumbki vanematest viisi ei pea, on suhteliselt ebatõenäoline et laps hakkab pidama.
Alles hiljuti ilmus artikkel, mis käsitles uuringut, kus leiti et rütmitaju on tugevas seoses vaimse võimekusega. + loomulikult geneetiline komponent, kus ei olene harjutamisest. Ja kui ikka kumbki vanematest viisi ei pea, on suhteliselt ebatõenäoline et laps hakkab pidama.
Kindlasti annab eelise esivanematelt kaasa päritud eeldused, aga siiski arvan, et harjutamine annab suure enamuse kuulmisest.
Ja see "uuring" rütmitajust ja võimetest, kas see ei olnud mitte see uuring, kus uuriti a'la 30.inimest? Võibolla just vaimselt arenenumad inimesed viitsivad õppida muusikat (sellest võibolla parem rütmitunnetus)?
Misiganes @ ka kehva kõrvaga ja lohutab ennast.
Ja see "uuring" rütmitajust ja võimetest, kas see ei olnud mitte see uuring, kus uuriti a'la 30.inimest? Võibolla just vaimselt arenenumad inimesed viitsivad õppida muusikat (sellest võibolla parem rütmitunnetus)?
Misiganes @ ka kehva kõrvaga ja lohutab ennast.
Ei saa mitte nõus olla sellega. Selle kohta, mis ikkagi on geneetiliselt määratud ja mis ei ole ei oska inimkond siiamaani nii kompleksse teema nagu musikaalsus juures suurt midagi kindlat öelda. Otseseid geneetilisi katseid tehtud ei ole, ja lähiajal ilmselt ei tehtagi. Tehtud on sotsiaalteaduse valdkonda kuuluvaid uurimusi, milles on leitud korrellatsiooni nii nii kui ka naapidi. Selline lamarkistlik ja lõssenkistlik geneetilise ainumääratluse käsitlus jääb pigem nõukogude aega, mõnel pool keskkoolis seda siiski veel õpetatakse. Tänapäeval on uurijad oluliselt tagasihoidlikumad selles suhtes, et mida me geneetilise ettemääratuse kohta teame ja mida mitte.dwideng wrote:Kahjuks või õnneks areneb see tavaliselt esimestel eluaastatel välja ja kui ajus ei ole vastavaid "pesi" tekkinud, siis on neid suhteliset raske ka õppida - viisi pidamise kohta siis.
Alles hiljuti ilmus artikkel, mis käsitles uuringut, kus leiti et rütmitaju on tugevas seoses vaimse võimekusega. + loomulikult geneetiline komponent, kus ei olene harjutamisest. Ja kui ikka kumbki vanematest viisi ei pea, on suhteliselt ebatõenäoline et laps hakkab pidama.
Isiklikust tutvusringkonnast tean aga mitut juhtumit (üks olen ma ka ise näiteks), kus inimene on lapsepõlves täiesti ebamusikaalseks kuulutatud, lihtsalt tulnud sellisest perekonnast, aga kui mingi aeg saab täiskasvanuks ja tekivad omad huvid, siis toimub oluline muusikaline areng. Üks tuttava tuttav, kes ei pidanud absoluutselt viisi läks ka nii lõpuklassides muusikakooli ja praegu õpib konservatooriumis klassikalist laulu.
Anyway ei taha kellelegi ära panna, aga mina oleksin küll väga tagasihoidlik väljaütlemiste poolest, et mida inimene suudab õppida ja mida mitte. Ei ole mõtet algajaid esimese asjana ära hirmutada, et nagunii ei suuda. Eks neid hirmutajaid leidub nagunii.
Muide mul endal täpselt samasugune juhtum, et kunagi lasteaias tehti mingisugused katsed ja tulemuseks oli see, et olen täielikult ebamusikaalne. Kuid nüüd paar aastat tagasi lõi mingi kiiks sisse ja nüüd siis mitu aastat juba traate näppinud. Ja ka ise tajun kuidas kuulmine koguaeg areneb, nüüd pole enam raskust mõnda helikõrgust ära määrata kas kitarri või enda hääle abil. Ja endal samuti plaan muusikat õppima minna (EMA'sse).
Võibolla siis mõndadel inimestel pole see teatud vanuses väljaarenenud ning see protsess toimub hoopis hiljem.
Võibolla siis mõndadel inimestel pole see teatud vanuses väljaarenenud ning see protsess toimub hoopis hiljem.
Ma tean küll teooriat, et genotüübis on olemas kogu muutlikkus. Iseasi, missugused alleelid muidugi avalduvad..dwideng wrote: Alles hiljuti ilmus artikkel, mis käsitles uuringut, kus leiti et rütmitaju on tugevas seoses vaimse võimekusega. + loomulikult geneetiline komponent, kus ei olene harjutamisest. Ja kui ikka kumbki vanematest viisi ei pea, on suhteliselt ebatõenäoline et laps hakkab pidama.
Laulmine on mittepärilik muutlikkus (viimasel ajal olen kohanud artikleid, mis väidavad, et ka seda on võimalik
geneetiliselt pärandada). Mitteavaldunud nö absoluutset kuulmist nim. passiivseks absoluutseks (ka suhteliseks
v muusikaliseks jms) kuulmiseks ja seda on täiesti võimalik treenimisega avaldada.
Isiklikult olen elav näide inimesest, keda lapsena ei võetud muusikakooli vastu, sest kõik eeldused puudusid.
Veel aasta tagasi andsin samas muusikakoolis tunde...
- EmM9 -