Tabidest sa mängidki minu arust põhimõtteliselt nagu nooti. Akordidega siiski saadad lugu. Õige laulu ja viisi tunnetus tekib siis, kui ise kaasa laulad või muud instrumendid kõrval mängivad.
Nüüd tuleb üks suhteliselt järjekordne sisutühi postitus... Aga tahaksin öelda seda, et üleöö kitarristiks ei saada. Ka minul oli lausa kerge masendus omal ajal, kui "Sepapoiste" mängimisel ei saanud asjale pihta, keeled plärisesid... Koordinatsiooni kahe käe vahel polnud välja arenenud, samuti nö. kiirus oli nullilähedane.
Aga need duurid, mida üritad võtta, proovi neid üksikuna lihtsalt läbi mängida ning siis hakka tasapisi neid vahetama, nagu kasvõi nendes kergemateski lugudes läheb...
Harjutamine, harjutamine ja veelkord harjutamine! See teebki meistriks!
(või vähemalt oskajaks, mingilgi määral.)
plärinat võib põhjustada see kui keeli korralikult alla ei vajuta.
seda, et tekiks tunne "oh, see ongi see õige viis ja laul!" ei saa tõesti oodata üleöö juhtuvat. selleks on vaja kiirust arendada.
Üks variant on muidugi ka see, et kui protsess on selline, et tab ja akordid on ees ja musa tuleb makist ja makk ja kidra ei sünkka oma vahel, siis on tab teises helistikus. Osad lood on sisse mängitud erinevatel aegadel erinevates helistikes. Näiteks Smokie esituses on alice-t nii D-s kui ka A-s, Suzanne Vega Lukat on ka pooltooni erinevusega erinevatel mp3-del olnud.
Pluss veel üks ebasüngi põhjus: näiteks GNR-i Knockinit tab-itakse ja akordistatakse kogu aeg standardhäälestusega GDC-s, kuid tegelikkuses on bändi pillid pool tooni alla häälestatud.
astar.ee/kitarr Greatest Hits vol I: blaa blaa blaa ... füüsikal ei ole sellega mingit pistmist...