Odavad elektrikidrad
Mul on neist loetletud firmadest isiklik kokkupuude olnud ainult Encore'ga, aga ma ei usu, et need ülejäänud oluliselt kehvemad või paremad oleksid. Nad kõik on mõeldud esimeseks pilliks ja seda rolli täidavad nad päris edukalt.
Hääletama ei hakka, kuna ei näe mõtet selles hinnaklassis pingeridasid seada.
Hääletama ei hakka, kuna ei näe mõtet selles hinnaklassis pingeridasid seada.
It's a well-known fact that 100% of people who sell their Telecasters, die.
Konkreetsed juustukogemused endal:
Encore Les Paul (letihind 2,7 k vms oli).
Head: eemalt vaadates näeb suht kenake välja
Hädad: PEHME. Selline tunne, nagu mingi saunavihaga mängiks, hääles ei püsi jne. Helipead totaalne krapp.
Fender Squier Affinity (3 k ringis, 2 erinevat proovitud).
Head: vastupidiselt encorele väga solid (tahke, tugev). Selline süldimehe strati saund tuli ka isegi välja. Õlipingutite abil püsib hääles kah.
Hädad: Helipead. Võimu taga oli toon ikka suht hale. Ilmselt helipeade vahetusega saaks asja oluliselt parandada.
Washburn Shadow Series (4 k ringis)
Head: täiesti ok naturaalne kõla, hea sustain, hääles püsib ok. Niisama näppides ei jätagi väga juustu muljet.
Hädad: Helipead. Veidi paremad kui Squieritel, kuid siiski jama.
Võrdluseks üks mõistlik pill:
Fender Telecaster MIM (10 k ringis).
Head: Hea twang, hea sustain, soe jõuline kõla.
Vead: isegi selles hinnaklassis olevalt pillilt leiad pealt mõttetud keraamilised helipead mis kõik ära rikuvad. Seymor Duncanid (extra 2000 eek) parandasid selle vea.
Kokkuvõte: Kel raha napib, kogugu miski 3-4 tuhat ikka kokku, kutsugu keegi asjatundja kaasa ning ostku pill, millel enda kõla on ok. Siis kui kunagi finantsseis paraneb, piisab sellest, kui ok helipead peale visata, mitte ei pea pilli ilmtingimata vahetama hakkama.
Ja tasub otsida - Encore ja Squieri hinnavahe oli max 500 eek aga pillid TOTAALSELT erineva kvaliteediga!!!!
Ehk ülaltoodud nimekirjast ei soovitaks ühtegi, eriti kusjuures algajale kitarrihuvilisele. Lihtsalt kahju oleks, kui mitte hääles püsiv olematu kõlaga pill potentsiaalse muusiku eemale peletab kitarrimängu juurest.
Encore Les Paul (letihind 2,7 k vms oli).
Head: eemalt vaadates näeb suht kenake välja
Hädad: PEHME. Selline tunne, nagu mingi saunavihaga mängiks, hääles ei püsi jne. Helipead totaalne krapp.
Fender Squier Affinity (3 k ringis, 2 erinevat proovitud).
Head: vastupidiselt encorele väga solid (tahke, tugev). Selline süldimehe strati saund tuli ka isegi välja. Õlipingutite abil püsib hääles kah.
Hädad: Helipead. Võimu taga oli toon ikka suht hale. Ilmselt helipeade vahetusega saaks asja oluliselt parandada.
Washburn Shadow Series (4 k ringis)
Head: täiesti ok naturaalne kõla, hea sustain, hääles püsib ok. Niisama näppides ei jätagi väga juustu muljet.
Hädad: Helipead. Veidi paremad kui Squieritel, kuid siiski jama.
Võrdluseks üks mõistlik pill:
Fender Telecaster MIM (10 k ringis).
Head: Hea twang, hea sustain, soe jõuline kõla.
Vead: isegi selles hinnaklassis olevalt pillilt leiad pealt mõttetud keraamilised helipead mis kõik ära rikuvad. Seymor Duncanid (extra 2000 eek) parandasid selle vea.
Kokkuvõte: Kel raha napib, kogugu miski 3-4 tuhat ikka kokku, kutsugu keegi asjatundja kaasa ning ostku pill, millel enda kõla on ok. Siis kui kunagi finantsseis paraneb, piisab sellest, kui ok helipead peale visata, mitte ei pea pilli ilmtingimata vahetama hakkama.
Ja tasub otsida - Encore ja Squieri hinnavahe oli max 500 eek aga pillid TOTAALSELT erineva kvaliteediga!!!!
Ehk ülaltoodud nimekirjast ei soovitaks ühtegi, eriti kusjuures algajale kitarrihuvilisele. Lihtsalt kahju oleks, kui mitte hääles püsiv olematu kõlaga pill potentsiaalse muusiku eemale peletab kitarrimängu juurest.
Endal oli kokkupuude naabrimehe SG koopia Harley Bentoniga. Tüüp ostis ka selle põhimõttel, et pole enne mänginud ja pole kahju, kui kapiotsa tolmu jääb koguma. Muidu kannatas mängida, aga kõrgeid noote ei saanud mängida, kuna kael kimas nii kaugele kere peale, et sõrmed lihtsalt ei ulatunud sinna.
Ja hoolimata korralikust kaablist kukkus koledasti vilistama, kui Marshall 15DFX gain põhja keerata. Minu endise Epiga võis samas kasvõi 10cm kaugusele minna võimust ja ei piiksugi. Aga noh, algajale hädapärast kärab küll.
Ja hoolimata korralikust kaablist kukkus koledasti vilistama, kui Marshall 15DFX gain põhja keerata. Minu endise Epiga võis samas kasvõi 10cm kaugusele minna võimust ja ei piiksugi. Aga noh, algajale hädapärast kärab küll.
ma olen seda harley bentonit pillipoes näind ja mul jäi ka kohe silma et astmed lähevad liigakõrgele...sg ju selleks tehtigi et fenderiga paremini konkureerida ja kõrgemaid astmeid saaks rohkem kasutada...juustud on ikka nõmedadhannesp wrote:Endal oli kokkupuude naabrimehe SG koopia Harley Bentoniga. Tüüp ostis ka selle põhimõttel, et pole enne mänginud ja pole kahju, kui kapiotsa tolmu jääb koguma. Muidu kannatas mängida, aga kõrgeid noote ei saanud mängida, kuna kael kimas nii kaugele kere peale, et sõrmed lihtsalt ei ulatunud sinna.
Ja hoolimata korralikust kaablist kukkus koledasti vilistama, kui Marshall 15DFX gain põhja keerata. Minu endise Epiga võis samas kasvõi 10cm kaugusele minna võimust ja ei piiksugi. Aga noh, algajale hädapärast kärab küll.
Sterling by Music Man Axis AX40, Line 6 Spider III 15, MXR Phase90 (Custom Shop), SansAmp GT2
Counterwise on sigahale
Counterwise on sigahale