Küsimus medikaga mängimise kohta

Ylviste · Post by **Ylviste** » 12 Mar 2007, 21:36

Tervist, olen algaja, ligi kuu aega mänginud ja kui paar esimest päeva välja arvata, olen mänginud sõrmega. Nüüd hiljuti aga ostsin medikad ja harjutan nendega. Küsimus siis selline, et kuidas saite lahti medikaga keele tabamise helist, see plastmasiga metalli vastu tagumise heli, mis ei ole küll nii märgatav, et viisi rikuks aga ega ta ilus ole.

served · Post by **served** » 12 Mar 2007, 22:42

sellisest asjast ei saagi lahti ju

Mis pill sul on? Kui mängid akorde medikaga akustilise pilli peal siis see plastiku kõlin jääbki sisse. Kuigi ma ei kujuta ette kui kõvasti sul kõlisema peab et sa eraldi teema selleks lausa tegid.

triipriit · Post by **triipriit** » 13 Mar 2007, 00:08

Einoh ma olin ka väga hämmingus kui esmakordselt medikaga mängides nii plastkõla oli, aga see on paratamatus jah.
Saab muidugi leevendada, kui hoida medikat nurga all. Et ta mitte ei tabaks kogu oma lapiku küljega seda keelt vaid rohkem vasaku servaga.

etc · Post by **etc** » 13 Mar 2007, 00:13

Sa mängi hästi kõvasti, siis pole kuulda :)

Ylviste · Post by **Ylviste** » 13 Mar 2007, 11:05

No ega enne ma ei märganudki seda, kui üks päev mul õde nentis. Siis hakkas mingil määral häirima teatud lugude juures, kuigi noh nagu ma ütlesin ega ta nii hull ei ole, et meloodiat rikuks

Laur. · Post by **Laur.** » 13 Mar 2007, 14:53

No kui sa mängid elektrikaga ja ilma võimuta siis on jah hästi kuulda. Kui võim taga on, siis kaugemal olevad inimolevused ei pruugi seda kuulda

Ma olen ise natuke kiirust juurde saanud kui ei mängi mitte medika otsaga vaid siis õrnalt ühele küljele kallutatult. Nii saab vaiksemalt ka mängida kui juhtub olema südaöö ja keegi näiteks magada tahab

Q148W6 · Post by **Q148W6** » 13 Mar 2007, 15:20

paksem medikas aitab kah. mingid õhukesed teevad hirmsat heli, aga kui on selline üle 1 mm paks ja kitarri piisavalt valjult mängid siis peaks sama hästi kuulda olema kui kella tiksumist.

Iwan Suli · Post by **Iwan Suli** » 18 Mar 2007, 17:21

Ka väiksema pindalaga medikas võib aidata.

Kert · Post by **Kert** » 19 Mar 2007, 00:06

mis see medika pidala siia puutub? medikat hoitakse ikka nii et ainult ots paistab sörmede vahelt välja ja keeli puudutab sellest ainult 2-3mm. osa. sellel ei ole absoluutselt mitte mingit vahet kui suur see medika tagumine ots on mis sul käes on... see lihtsalt et kui suur kellegile mugavam on..

medika pindala möjutaks siis kui sa hoiaksid ainult medika otsast kinni sörmedega ja ylejäänud terve medikas käiks vasti keeli läps-läps..

maddo · Post by **maddo** » 19 Mar 2007, 00:15

Iwan Suli wrote:Ka väiksema pindalaga medikas võib aidata.

Kas Sa olid see kes kunagi väitis, et väiksema pindalaga medikas aitab kiiremaid soolosid mängida?

Iwan Suli · Post by **Iwan Suli** » 19 Mar 2007, 10:42

Ma väidan seda siiamaani.

Kert · Post by **Kert** » 19 Mar 2007, 12:14

ja ma ei saa sellest siiamaani aru.. aga ju ma siis olen nii juhe...

saan aru et medika paksus ja otsa kuju möjutab, et teravamaga parem kiiresti mängida. aga see suurus.. hmm.
vöid ju suurt medikat ka kasutada ja nii kinni hoida et medika ots ainult vaevalt puudutab keeli? ei pea ju seda 2cm keelte vahele toppima

Iwan Suli · Post by **Iwan Suli** » 19 Mar 2007, 13:30

Noh siin on omavahel tihedalt seotud füüsika matemaatika ja ruumigeomeetria (mis järele mõeldes on küll matemaatika osa).

Matemaatikas õpetatakse, et joonel ei ole laiust. Tegelikult on kitarrikeelel kui joonel oma laius olemas (see on see number paberist ümbrise peal) ja seetõttu ka pealevaadates pindala täiesti olemas.

Nii, probleem 1- kuidas mõjutab medika suurus seda nn "plõksu".

Võtame nüüd olukorra kus medikas teeb plõksu vastu keelt. Iga medikas teeb selle plõksu, ka väike medikas. Plõksu tugevust mõjutavad sellised tegurid nagu keele jämedus (pindala), medika laius (mis mõjutab keele ja medika omavahel kokku puutuva ala pindalat), käe liikumise kiirus, medika paine/jämedus ja keele pinge tugevus. Et asja mitte väga keeruliseks ajada, eeldame, et medika (käe) kiirus, medika paksus ja paindeomadused ja keele pinge ei ole olulised.
Nii: keel ja medikas puutuvad kokku, tuleb plõks/klõps. Selle plõksu tugevust mõjutab keele ja medika kokkupuutepunkti pindala suurus. Kui medikas on väike, on kokkupuutepunkt väiksem, sest väiksem medikas on reeglina kitsam. Seega, plõksu pindala füüsika on x (keele jämedus) korda y (medika konkreetse koha laius, mis keelt puudutab). Ütleme, et medika laius on pakutud 2 mm (tegelikult on vist laiem). Nii, kui võtame nüüd laiema ja suurema medika, on y 3 või 4 või 5... seega, plõksu esile kutsuva kahe pinna omavaheline kokkupuutekoha pindala on x korda y korda kas 1.5 või 2 või 2.5. Seega kui kokkupuutepind medika ja keele vahel on suurem, on järelikult ka plõks sellevõrra intensiivsem, kuigi mitte tingimata selles suhtkaalas 1-2.5.

Loomulikult on võimalik mängida ka laiema medikaga nõnda, et võtad rohkem altpoolt kinni, jätad väljaulatuvaks osaks väiksema osa ja selle läbi vähendad keele ja medika kokkupuutepindalat. Medika haardumine on iga inimese puhul individuaalne ja mängu võivad tulla mingid medika tasakaalu ja laiema osa peopesas millelegi ettejäämise probleemid. Maitseasi. Füüsikaliselt on vaja plõksu vähendamiseks vähendada seda pindalat mis tekib siis kui medikas puutub keelega kokku. Kuidas konkreetne mängija selle saavutab, on tema asi.

Probleem 2- kuidas mõjutab medika suurus soolo kiirust.

Soolo oma olemuselt on mõningate (võib ka 2-3 tükki korraga võtta) üksikute nootide kiire mängimine vs akordide mängimine, kus haaratakse kaasa enamus kitarri keeltest ühe löögiga. Seda võiks kirjeldada mõnevõrra ka kui "nõelumist". Soolo mängimise ajal liigub medikas keelte vahel sügavamalt üles ja alla kui akorde mängides ja sellega kaasneb väga suur hulk (medika tipu) kaootilist liikumist. Oluline on siinkohal medika tipu teraviku viimase punkti liikumine. Võttes suurema medika, peab medikas selleks, et tulla välja kahe keele vahelt pärast kokkupuudet keelega, läbima pikema tee, sest medika tipp läheb keelte tasapinnaga võrreldes sügavamale keelte ja kasti vahele kui väikese medika oma. Kui nüüd eeldada, et käe liigutuste kiirus on konstantne nii väikese kui suure medika puhul, siis peab väikese medika tipp ehk viimane punkt, mis on vaja viia uue keeleni, läbima sama kiiruse juures lühema tee. Seega, sama kiiruse juures, kui väiksema medika teraviku tipp peab läbima väiksema tee, jõuab ta järelikult järgmise konktaktpunktini kiiremini.
Seega- füüsikaliselt ruumigeomeetriliselt on väike medikas kiirem.

Eelnev on asjaga seotud füüsika, kahjuks on nõnda, et mängija kiiruse määrab ära siiski harjutamise ja teadmiste kogus ja medikas on teisejärguline. Oskan vaid omast kogemusest öelda, et selle nn "plõksu" efekti kaotas minu puhul ära ümberharjumine suuremalt medikalt väiksemale. Soolosid ma tol ajal veel mängida ei osanud/polnud võimeline, kuid proovides kord aastas nalja pärast suure medikaga mängida, hakkab väljatoodud kiire soolo füüsika minu mänguvõimet pärssima.

Lisaks siinkohal juurde, et ma tuletan selle teooria loomulikust intelligentsist ja kooli füüsikast ning matemaatikast, TTÜ ja Universitase füüsikateaduskonna kitarristid saavad õiguse mind täiendada ja parandada.

Kert · Post by **Kert** » 19 Mar 2007, 13:45

tark jutt kyll aga vaidlen siiski vastu. See kui sygavale sa medika keelte vahele lykkad söltub sinu mängustiilist mitte medika suurusest. ja seda kui suur osa medikast keelt puudutab ei söltu mitte medika suurusest vaid medika otsa teravusest.
"Võttes suurema medika, peab medikas selleks, et tulla välja kahe keele vahelt pärast kokkupuudet keelega, läbima pikema tee, sest medika tipp läheb keelte tasapinnaga võrreldes sügavamale keelte ja kasti vahele kui väikese medika oma."
nagu öeldud, see et medikas on suurem ei tähenda seda et seda peab pooles medika ulatuses keelte vahele toppima. medika otsaga mängitakse!! ei ole vahet kui suur see medika tagumine ots on mis sul käes on.
suur medikas peab täpselt sama pika tee läbima kui väike, aga mitte rohkem.
Väikse autoga on Tallinnast Tartusse sama pikk tee kui suure autoga muideks..

---------------
pikemate sörmedega kitarristid vist niisama sörmedega mängida yldse ei saa siis we? sörmed on nii pikad et lähevad poole pikkuse jagu keelte vahele ja takerduvad keelte taha???

ja lyhikeste sörmedega inimesed vist ka ei saa, kuna sörmed ei ulatugi keelteni???

GigAHerZ · Post by **GigAHerZ** » 19 Mar 2007, 13:59

Kert wrote:pikemate sörmedega kitarristid vist niisama sörmedega mängida yldse ei saa siis we? sörmed on nii pikad et lähevad poole pikkuse jagu keelte vahele ja takerduvad keelte taha???
ja lyhikeste sörmedega inimesed vist ka ei saa, kuna sörmed ei ulatugi keelteni???

tuli selline väljend ka meelde: jalad pole piisavalt pikad, et maani ulatada...