Solaarne
||: Amaj7/A6/Amaj7/A6/D/D :||
G
Ikka püüdlen veel päikese poole,
Em
ehkki õhtused varjud on teel.
C Am
Ikka sünnib veel südames soove,
C Am D
talves kevadet igatsen veel.
G
Oma armastust matsin liig kaua…
Em
Tüütas tõsidus, kahanes lein.
Bm
Jätan aegade rohtuda haua.
C D G/Amaj7/A6/Amaj7/A6/D/D
Peagi kasvab seal maarjahein.
G
Ees on risttee. Ah, kuhu küll minna?
Em
Kural kurjus ja paremal vaen.
C Am
Läheks otse?! Kiri viitab, et sinna
C Am D
igal õhtul kaob päikeselaev.
G
Ongi jõgi. Ei silda. Ei koolet.
Em
Õhtuvarjudest näiline tee.
Bm
Ma pean minema. Päikese poole.
C D G/Amaj7/A6/Amaj7/A6/D/D
Ja ma lähengi. Üle vee.
G
Ma ei oota. Ei kõhkle, Ei peatu.
Em
Kuni näkku lööb päikeselõõm.
C Am
Sünnin uuesti ja olen eatu,
C Am D
veres pulbitseb tõeline rõõm,
G
Et ma tahtsin ja suutsin ja võisin
Em
jätta hallus ja enesepett.
Bm
Juurdun. Päiksesse avaneb õisi
C D
süda tulvil on kevadet.
G/Amaj7/A6/Amaj7/A6/D/D
Sa ütlesid: Näkku ei lööda
Em/Em
Em CM7
Sa ütlesid: näkku ei lööda
A Em
ja südamesse mind lõid.
Em CM7 Em/Em
Ära vaata mu silmadest mööda
A B7sus
argust taluda mina ei või
Am D
On otsitud saari ja mandreid
Am B7
mina otsisin inimest.
Em FM7
Kinnituisanud tunnetehanges
B7sus
olin hulkuja hiline.
D C
Taoti kunagi atradeks mõõgad
D G
uued rajati linnad ja jõed.
C Bm
Mina usu ja siiruse jõuga
C Dsus Em
Sinu valed kõik tagusin tõeks.
Em CM7
Möödakäijate irvitus jalus
A Em
üha vähem kammitses mind
Em CM7 Em/Em
ainult siis oli pööraselt valus,
A B7sus
kui kuulsin, et naerdi Sind.
Am D
Minu nime ja julguse najal
Am B7
Sinust jalgadel seisja sai.
Em FM7
Lõpuks mõistsin: Sul pole mind vaja,
B7sus
olin Sinule toetuspunkt vaid.
D C
Ära vaata mu silmadest mööda,
D G
nagunii olen mõistnud nüüd kõik.
C Bm
Sina näkku ei hakkanud lööma,
C Dsus Em
hoopis südamesse mind lõid.
Veel tuikleb mu tarduv aort.
Veel tõmblevad väsinud veenid.
Mu pää on kui mürgi retort, kus käärimas tusk ja migreenid
Mul võõraks jäi emaste arm ja tundmatuiks tundmuste keerud.
Mu kopsud sõi tubaka karm ning alkohol hävitas neerud.
Must jäänud vaid kole kompleks luuvaludes puusi ja reisi,
mis edasi elab vaid seks, et vihata ennast ja teisi.
Am G Am
Veel tuikleb mu tarduv aort.
Veel tõmblevad väsinud veenid.
Mu pää on kui mürgi retort, kus käärimas tusk ja migreenid
Mul võõraks jäi emaste arm ja tundmatuiks tundmuste keerud.
Mu kopsud sõi tubaka karm ning alkohol hävitas neerud.
Must jäänud vaid kole kompleks luuvaludes puusi ja reisi,
mis edasi elab vaid seks, et vihata ennast ja teisi.
Intros paned väike sõrme vahelduva eduga esimese keele 3 vahesse, kuula lugu saad aru! Jõudu!
Mõnedel lugudel on selline kahtlane heli, et ei taha kuidagi minu kitarriga kokku minna. Kas Alender kasutas mingisugust alternatiivhäälestust kogutud teoste lugude puhul?
Ja oleks väga nunnu kui kellegil oleks akordid lugudele Inimese loom või Vihma pimedat vihma - mu enda noodistamisvõimed jätavad vägagi soovida.
Sõrmusteta sõrmedega kinni hoidis võrest
tüdruk, kellest palju keegi, näe, ei tea.
Temast veri eemal, tema väljas verest,
tänavate suurveest lekkis tema pea.
Kümme korporanti marssis temast üle,
tema verist häält ei kuulnud ükski kõrv.
Poisid läksid ära, kõik on kord nii sile,
kõrgeilt katuseilt vaid tilgub sulatõrv.