liivainimene wrote:Reaalseid dB sa võimendi seest ei saa kuidagi võtta, sest see, kui palju vatte võimendi kõlarisse surub, ei näita mitte kuidagi detsibelle. Kõlari enda efektiivsus tuleb seal mängu, 1w sisendsignaalist võivad erinevad kõlarid teha väga erinevaid helivaljusi. Oleneb veel, kui kaugelt mõõta. 1w'st teeb Celestion V30 näiteks 100 dB, kui 1m kauguselt mõõta. Mõni viletsam võib samades tingimustes ainult 80dB hakkama saada, nii et mine võta kinni...
1. Kas ma saan õigedti aru, et 1watise võimu taga on celestion V30 võimeline 1m kaugusele 100db helitugevust tootma?
2. Kui jah, kas siis mitte ei olnud nii, et mingi 2x watte lisab paar db juurde helitugevusele?
3. Ja kas sellest järeldub, et heade kõlaritega saab väga väikese w hakkama näiteks proovika jaoks?
Et siis kui palju watte meil tegelikult vaja on?
Pmst oleks tore kui keegi ära seletaks
no see kölari elemendi kasutegur, ei näita mo meelest veel elemendi headust. ka kehva helikvaliteediga kölar vöib valju häält teha väikeste wattide juures, aga samas vöib ta teatud sagedused esitamatta jätta.
elemendi headust näitab mo arust just see kui hästi ta on vöimeline köiki sagedusi esitama. ja loomulikult elemendi sound.
ja paari watise vöimuga ikka päris hakkama ei saa proovis, olgu see element yksköik kui hea kasuteguriga.
rohkem ma ei oska midagi öelda...
E: see kui palju watte vaja on söltub täiesti bändist ja muusikastiilist.
ESP/LTD KH202 —> Boss GT-8 —> ESI Juli@ || Yamaha ERG121 —> Roland MicroCube
Kõlari tundlikkust märgitakse täpselt ühikuga dB/(w*m), ehk jah, nii mitu dB tekitab valjuhääldi 1w sisendist, mõõdetuna 1m kauguselt.
Tegelikult oli meil selle kohta ju isegi teema kunagi.
sealjuures, rokkbändi jaoks laias laastus tahad Sa 60+ W transsvõimu juures ja 30-40+ W lambi puhul.
aga eks see kõik oleneb, kapi suurusest, liikuva papi hulgast, trummari käe raskusest ja sellest, millise võimenduse/häälematerjaliga bass/sünt/vokaal on.
Kui palju vatte vaja? Tooksin tsitaadi ühest bluusifoorumist, kus pädevad omi kogemusi jagavad:
A general rule for PA'ing a 50'*50' room is 1W rms per person per side. So if you got 2 people you need 4 watts. If you got 80 people in the room you need 160W rms. Thats 320W pep. And thats if they are all sitting down and not making a sound. Always add 100 extra watts for headroom so that spikes don't distort the mix. Dubble that for a 100" * 100" foot room like the local elks club or some other hall.
People absorb sound so the sound pressure of the 30W amp won't get past the third row. Especially if it is set on the stage or ground level and not set on an amp stand or a chair. Ever notice players that use small amps on stage for tone always have them mic'ed and sitting on a chair or stand.
rockindillo is right on the money with his 400w starting point. 400w is what it takes just to do a small size club, church, etc. I would recommend getting two speakers and stands for them to raise them off of the ground so the folks in back can hear. Don't forget you may be playing somewhere where there may be people talking and laughing, glasses clinking, chairs shuffling, sports on the TV at the bar, espresso machine shushing. The only quiet place you will ever play is a church.
Eesti keeles kirjutatakse see kohe kindlasti tavalise v'ga.
Tähis on jah N, ühik on w, aga watt on inglise keelest pärinev väärlaen.
Vikipeedia suunab ka "watt" ümber "vatt"'le. Loe, nii on.
Helivaljust tajub inimkõrv logaritmiliselt. See tähendab sisuliselt, et helivaljuses kahekordse erinevuse saavutamiseks peab võimendi võimsus erinema 10 korda. Nii ei olegi 50w võim 100w võimust 2x vaiksem, vaid võib isegi valjem olla, kui taga on tundlikumad valjukad.
Mul on siia sekka üks lampide ja vattide alane küsimus, mille põhjustas tegelikult hr void-i terane silm. Nimelt , kui lõppvõimus on 4xEL84 (eesotsas on 3x12AX7), siis kas ja kuidas kuidas saab RMS 50W olla?
tp
küsimus kerkis üles Peavey Classicutega - 30 versus 50, mõlemal täpselt sama "tubing", aga ühe rms tootja poolt väidetavalt 50, teisel 30. Kas lampide ja vattide mustkunstis on veel mingeid trikke varuks, peale lampide eneste?
Võimendil võib olla palju erinevusi. Näiteks mis lülituses lambid skeemis on ning samuti võib ühel võimanedil olla anoodvool suurem , mis mõjutab väljundvõimsus. Samuti ei tea millise mürataseme juures on antud väärtused antud. Ning viimasena võib vabalt üks firma endale vatte juurde valetada.
Eesti keeles kirjutatakse see kohe kindlasti tavalise v'ga.
Tähis on jah N, ühik on w, aga watt on inglise keelest pärinev väärlaen.
Vikipeedia suunab ka "watt" ümber "vatt"'le. Loe, nii on.
no nii, kui nii mingi aastasadade pärast on ülemaailmne keel ingliskeel! Loodame, et varem.
