Esimese kitarriga on sama teema nagu esimese auto või tüdrukuga. Sa lihtsalt vaatad ilu järgi, entusiasmist. Kui kõik ütleksid, et väga ilus või vuih kole, siis sa ikka ei usuks neid. (Sa ei küsi ju sõpradelt, kas ntx Kertuga tasub sebida?). Sa lihtsalt oled selle juba oma mõtetes tuhat korda läbimõelnud ja sa võtad ta ära. Ise asi, kuidas sa sellega ümber käid. Raudselt ei ole sa alguses kõige hoolivam jne. Juhtub ikka, et tõmbad autoga kuskile puu vastu unnikusse või ei pööra sa tibile piisavalt tähelepanu ja teed lähevad lahku.
Kuigi on inimesi, kes saavad kokku 16 aastaselt ja elavad elu lõpuni koos ning on inimesi, kes ostavad endale kohe 2000 eurose Gibsoni. Aga statistiliselt on neid vähe. Pigem tee nagu valdav enamus - roni järjest kõrgemalt. Ostan-müün-vahetan. Sellega õpid asja tundma ja muutud kogenumaks antud valdkonnas. Kuni lõpuks on sul Porsche ja Miss World ning mitmetuhande eurone pill (soovitavalt mitu tükki). Ma mõtlen kitarre
