sobiv võim Vintage V100-le

[Must]

Teeme asja nüüd selgaks ja lõpetame vaidlemise.
Mina soovitan teema algatajale võimuks, kas behringeri gm või gmx seeriat(laialdase tooni valikuga) või laney lc15(lampvõimu heli saamiseks)

[Uku]

Üks tark mees on kunagi midagi sellist kirja pannud.

Lampvõimendi siis selline huvitav seade, milles kasutatakse võimenduselemendina elektronlampi(enamasti trioodi, (juga-)tetroodi või pentoodi).Toitepingena(nn. anoodtoide) kasutatakse enamasti ühepolaarset alalispinget väärtusega 150...1000V(ka üle selle), sõltuvalt lambi tüübist ning seadme väljundvõimsusest; samuti on vajalikud veeleelpinged tüürvõrele ning varivõrele(esimesel -6...-60V, teisel +200...+400V).
Jämedalt on lampvõimendeid kahte tüüpi: ühetaktiline e. SE(single end) ning kahetaktiline e. PP(push-pul).Esimesed on oma olemuselt väga lihtsad(minimaalselt 1 võimenduselement) ning kvaliteetsed ent väikestele väljundvõimsustele mõeldud(2...4W), teised omakorda pisut keerulisemad(minimaalselt 2 võimenduselementi) ning võimaldavad saavutada suuri väljundvõimsusi(mõned W kuni kümned kW).
Peale elektronlambi on võimendis kasutusel väljundtrafo.Põhjus, miks kasutatakse just trafot, on selles, et sobitada suhteliselt väikest koormustakistust(mõned R-id kuni 12..16R) suure lambi sisetakistusega(mõned kuni kümned kR-id).Trafod valmistatakse, sõltuvalt võimendi tüübist, kas õhupiluga(SE) või ilma(PP).Põhjus siis selles, et SE võimendis läbib primaarmähist pidevalt ca. 1/2 anoodvoolu max väärtusest(nn. jõudevool), see aga põhjustaks südamikus magneetilise küllastuse(õhupilu keskmiselt 0,1...0,3mm).Väljundtrafod PP skeemilahendusega võimendites siis ei oma õhupilu, kuna kahe võimenduselemendi poolt tekitatud alalisvool on võrdne ning vastassuunaline primaarmähistes(püsimagnetvood kompenseerivad teineteist).Kuna trafo Fmin on otseselt seotud trafo primaarmähise induktiivsusega, siis eriti kvaliteetsetes võimendites kasutatakse veel mähiste sektsioneerimist mähisekihtide vahelise mahtuvuse vähendamiseks(Fmax suureneb mahtuvuse vähenemisel) ning ka ultralineaarlülitust mitmevõreliste lampide puhul.See juba keerulisem teema...
PP skeemilahendusega võimendid vajavad reeglina peale lõpulampide( 2tk minimaalselt) faasipöörajat(inverter).Seda on kõige lihtsam valmistada väikese sisendtrafoga, millel on 1 primaarmähis ning 2 identset sekundaarmähist(keritud enamasti paralleeltraatidega).Ülekandesuhe valitakse vastavalt sisendpingele ning -võimsusele(sisendvõimsus võib tõusta ka kuni 180mW-ni!).Sisendtrafot kasutatakse suure võimsusega võimendites, mille sisendastmed on transistoritel/mikroskeemidel(suured estraadivõimendid, translatsioonivõimendid, jt).Kõige levinum viis inverteri konstrueerimiseks on kasutada trioodi nn. poolitatud koormusega lülituses(kõige levinum ühendusviis).Seda kasutatakse küll väheldaste pingeamplituudide saavutamiseks, kus lõppastmes on max 1 võimenduselement õla kohta; mitmelambilise lõppastmeõla korral kasutatakse kaksiktrioodi, millel kumbki triood annab signaali oma õlale(esimene triood saab sisendsignaali heliallikast ning teine vastandfaasilise signaali esimese trioodi anoodilt läbi pingejaguri).

Lampvõimendi eelised transistorvõimendi ees on kõrge lineaarsus, madal moonutuste tase, madal müratase ning passiivsus koormuse kõikumise suhtes.Ülekuumenemine reeglina ei kahjusta lampe momentaalselt(esimene märk on anoodi punakaks muutumine, mida tuleks vältida), jne.
Puudusteks siis suur toitevõimsuste vajalikkus( kasutegur SE võimendite puhul 2...10%, PP võimendite puhul kuni 20...25%), suur mass( mõned kuni mõnekümned kg), hea ventilatsiooni tagatus(ballooni temperatuur võib tõusta kuni mõnesaja C-ni), kõrged pinged ahelates, tundlikkus vibratsioonile ning löökidele(nn. mehaaniline tagasiside, purunemise oht, jne), väljundtrafo peab olema koormatud kogu aeg(läbilöögioht)ning väljundtrafo valmistamine on keeruline, lampide tunduvalt lühem eluiga(alates 400...500h), tihedam regulleerimise vajadus, kõrge hind, jne.

Lampvõimu kõla on nüansirikkam, soojem. Kuid et asjast sotti saada, pead transistorvõimu ja lampvõimu proovima.
Alustuseks pole mõtet kallist lampvõimu osta, sest sa ei oska seda lihtsalt hinnata. Kraba endale Vox DA5 või Roland MicroCube, mis on väga vinged kodused harjutusvõimud - kompaktsed ning pakuvad palju erinevaid saunde. Nende saund pole ka üldse paha, kuid nad on oma suunitluselt erinevad. Vox DA5 on rohkem sellise bluusi ning roki käristamiseks, Roland MicroCube'ga saab edukalt ka mingit räiget metalit keevitada. Vox DA5'l on suurem valjukas, juba 5W (kunagi ei või teada, millal läheb veidi rohkem võimsust vaja), rohkem võimalusi (efekte ja võimusimusid), open-back/closed-back optsioon, võimalus valida kolme võimsuse vahel (0.5W/1.5W/5W). Viimane tundub esialgu tähtsusetu lisa, kuid see pikendab vajadusel patareide kestvust. Kuid mõlemad on head võimud, asi on maitses.

http://www.thomann.de/de/vox_da5_white.htm
http://www.thomann.de/de/roland_micro_c ... _white.htm
Saadaval on mitmeid erinevaid värvitoone (punane, must etc.)

Uku

[Pilvebaleriin]

Ma oskaks algajale soovitada Roland Cube 30, lihtsalt sellepärast, et väga palju võimalusi ja algajale vajalik häälestaja. Nagu Uku ütles saab väga vabalt metalit ragistada aga mulle meeldib bluesilik black panel ja jc clean. Mul on osutunud kasulikuks recording out auk ja ka power squeeze nupp. Panen lingi tootja poolse infoga ka - http://www.roland.com/products/en/CUBE-30X/. Sellise võimendi peaks saama kasutatult 2000krooniga. Mul endal on see kuubik olen väga rahul kuid arvatavasti lähima kuu jooksul muretsen endale Voxi või laney lampvõimendi.

[Uku]

Rolandi võime liigub laialdaselt ka kasutatuna, saad endale väga mõistliku hinnaga asjaliku võimendi. Kasutatud Microcube'd maksavad isegi alla 1000 krooni. Lappa siinse foorumi müügikuulutusi, äkki leiad midagi.

Klassivend müüb näiteks Vox VT15.
http://kitarr.astar.ee/forums/viewtopic ... 15#p148225

[served]

Kõnni sellest Marshalli 15Wsest MG-st kaarega mööda!

Mis puudutab kogemusi ja lamp vs transistor suhet, siis minul on näiteks üks solidstate võim, millega ma mängin isegi praegusel ajal, sest see on lihtsalt nii minu maitse järgi soundiga, et raske kohe muud tahta.

Kuna oled algaja, siis ära pikemalt sellel teemal peatu, osta omale võim ära ja hakka mängima. Pane eelarveks näiteks 1000 krooni ja võta mingi mõistlik asi ära (mitte MG-d) Kindlasti küsi, kui kahtled enne ostu, kasvõi siit temast.
Alguses on tähtis mängima õppida, küll sa jõuad tulevikus neid võime vahetada ja katsetada.
Ma leian et inimesele, kellel pole veel aimdust kitarri soundist, temalikust soundist jne. pole mõtet rääkida keerulist eelvõimu,lõppvõimu, EQ, Valjuka jms juttu. Kuna see läheb tema kõrvust lihtsalt mööda ja kui ei lähegi, siis ei oska inimene enda jaoks seda infot kasulikuks pöörata.
Mõelge nüüd ise, kui te oma esimest võimu ostsite..

Uku, mulle meeldib veel see, et kitarrilampvõim pole tagasisidestatud. Mõni üksik võib olla on, pead ei anna.

[Kirveraidur]

Mind huvitab juba tükk aega et keegi Laney Cub10 ostaks ja midagis elle omaduste kohta kostaks.

[Uku]

Ma kardan, et enne läheb Jumala päike looja, kui me seda Laney't siin foorumis või pillipoes näeme. Samas, Martin, Romule kuluks ju sõber ära, või mis?

[freestyler]

randall 12 w on norm?

[Uku]

randall 12 w on norm?

Tule Ansip appi! On olemas ka mudelinimed, vattide arv ei ütle absoluutselt mitte midagi.

[freestyler]

Randall RX15M

[Must]

http://www.ewsound.ee/shop/ewpood/produ ... cts_id=497
See on päris asjalik.