Lõpuks soetasin endale akustilise.
Great success!
Lugu algas sellest, kui tuli müüki Vintage V400N LH. Mul kohe silmad suured, egas siis vasakukäeliste pille palju ei liigu - igasugune leid ajab pulsi lakke. Kuid hind oli esialgu vastuvõetamatu - 2300 krooni kitarri ja koti eest. Otsustasin lasta omanikul veidi piinelda, küll laseb hinda alla. Neetult vintske sell oli, küsis järjekindlalt sama hinda. Lõpuks jõudis kätte päev, mil kitarri hind lasti 1800 krooni peale (koti eest taheti 300 lisaks). Raha oli enam-vähem koos ning huvilisi tekkis ühtäkki kahtlaselt palju. Nüüd või mitte kunagi, mõtlesin ma.
Helistasin vasakukäelisele pilliomanikule ning hakkasin kohe juuti mängima. Jutt oli umbes selline - mul on Teile pakkumine. Olete seda kitarri juba pikemat aega müünud ning tõsiseid huvilisi napib. Akustiline kitarr kuluks ära, ainult hind ei sobi. Pakuksin 1800 krooni kogu komplekti eest (küsiti 2100 EEK). Omanik lubas võtta natuke aega mõtlemiseks, soovisin toredat mõttelendu ning lõpetasin kõne ära. Päev hiljem logisin foorumisse sisse ning avastasin privaatsõnumi. Oli meeldiv avastada, et minu pakkumisega ollakse nõus. Siis algas kibe ootamine, kuna pill asus Võrumaal. Helistasin peaaegu igal õhtul, tüütasin omaniku surmani ära. Lõpuks jõudis pill tema venna kätte Tallinnas, kus sai siis tehing sõlmitud. Kaasa sain kapo, tutikad keeled, mõned medikad, string winderi ning korraliku koti - pole paha!
Nagu Telepoiss mulle kunagi ütles, on V400 oma hinnaklassis üks õnnestunumaid
western stiilis akustilisi, mis teeb isegi kallimatele tuule alla. Kael on üsnagi jäme, ent mugav - just selline profiil peaks mu V100'l olema. Olen selline pikkade näppudega tegelinski, kellele
shredneck'id rahuldust ei paku. Hääl on mahlane, särtsakas, jõuline - päris korraliku akustilise moodi kohe. Vooruseks on ka täispuidust kaas (kuusk), mis paljudel säästukatel puudu on. Kael, kere põhi ning küljed on tehtud
nato'st. Kerel on muidugi mõningaid triipe ning paar täket, kuid tegemist on ikkagi kasutatud asjaga. See-eest on kael ilusti seadistatud - puudub igasugune plärin, kael on sirge (mitte nagu Luunja kurk) ning mina olen küll sillas. Selle raha eest on pilli kohe mönuga. Just,
mönuga, nagu saarlased ütlevad.
Kurja, mul on juba kaks Vintage'i kitarri - see on vist saatus, ise küll nii ei planeerinud.
Parimat soovides,
Uku
. On ta Fujigen'i vabrikus tehtud, tead?
