Mikrofonid

[tonis_soots]

Tere jõudu!

Tekkis küsimus mikrofonide kohta, mis vahe on siis dünaamilisel, kondensaator ja siis suure- ja väike diafragma mikrofonidel.
Et äkki keegi saab/viitsib paari sõnaga tutvustada kõiki neid ning mis mille jaoks kõige paremini sobib.

Olen teadlik ka google.com saidist, kuid tõesti ei viitsi lugeda inglisekeelt. Andeksi.

Ja vist nii palju olen enda jaoks selgeks teinud ,et valjuka ette sobiks kõige paremini dünaamiline. Keegi äkki oskab öelda mõnda sellist odavaotsa ajabasjaära dünaamilist mikrit?
A la nagu Behringer tegi kunagi mingit Shure'i Sm58(???) koopiat

Suur suur aitäh sellele, kes tõesti viitsib vastata:D.

[Kert]

No dünaamilise ja kondeka köige suurem erinevus on pöhimötteliselt selline et, dünaamiline vötab ainult lähedalt häält kinni (sobib bändiga laval laulmiseks ja kitarri vöimu ette panemiseks) aga kondekas vötab rohkem laiemalt ja kaugemalt häält kinni. Kondekas sobib rohkem sellise "üldisema pildi" lindistamiseks (näiteks trummari pea kohale).
Kui kodus üksi laulad ja körvalisi helisi ei ole, siis on isegi kondekas parem, kuna siis ei möjuta suu kaugus mikrofonist nii palju helipilti ja heli valjudus on ühtlasem. Samas kui on lindistamise ajal ka muid körvalisi helisi, siis on dünaamiline parem, kuna ei tule igasugu taustamüra lindistusse.

Need asjad tulid nagu esimesena meelde - eks keegi targem täpsustab.

[Faded]

Dünaamilise ja kondeka erinevus seisneb konstruktsioonis. Dünaamiline mikrofon on põhimõtteliselt valjuhääldi vastand - helivõnkumised liigutavad diafragmat ja selle külge kinnitatud püsimagnetit, mis omakorda indutseerib mähises elektrivoolu. Tööpõhimõte on sarnane kitarri helipeaga.

Kondensaatormikrofonis koosneb diafragma kahest plaadist, millest üks on fikseeritud ja teine saab helilainete toimel liikuda. Plaatidele antakse püsiv laeng, mistõttu nad moodustavad kondensaatori (sellest ka nimi). Helilainete toimel üks plaat liigub, mistõttu muutub plaatide vaheline kaugus ning vastavalt ka kondensaatori mahtuvus. See omakorda põhjustab elektrivoolu, mida mikrofoni sees oleva eelvõimendi abil veel võimendatakse.

Üks analoogia kondensaatormikrofonile on süstal, mis on otsapidi vees. Kui sa süstla kolbi välja tõmbad, siis selle maht suureneb ja vesi voolab sisse. Kui sa kolvi sisse surud, siis maht väheneb ja vesi voolab välja. Kondensaatormikrofon toimib põhimõtteliselt samamoodi, ning seda voolu sisse-välja voolamist (mis on vastuvõetud helilainetega proportsionaalne) võimendataksegi.

Kondemikrid on üldiselt parema tundlikkusega kui dünaamilised, mistõttu nad sobivad hästi nt. akustiliste instrumentide ja vokaali jaoks, kus on hästi palju väikseid helinüansse, kuid ei sobi valjude ja/või väga dünaamiliste instrumentide jaoks, nagu elektrikitarr või trummid, kuna tugev heli võib membraani vigastada. Dünaamilised on selles osas palju robustsemad.

Diafragma suurus mõjutab sageduskarakteristikut. Mida suurem diafragma, seda raskem on kõrgetel sagedustel seda liigutada ning seda bassisema kõlaga mikrofon on. Väiksem diafragma reageerib ühtlasemalt erinevatele sagedustele, ning samuti reageerib paremini väga kiiretele dünaamilistele muutustele (nt. trummid; väikese diafragmaga kondemikreid kasutatakse tihti trummi overhead mikritena).

No dünaamilise ja kondeka köige suurem erinevus on pöhimötteliselt selline et, dünaamiline vötab ainult lähedalt häält kinni (sobib bändiga laval laulmiseks ja kitarri vöimu ette panemiseks) aga kondekas vötab rohkem laiemalt ja kaugemalt häält kinni.

See ei sõltu niivõrd mikrofoni konstruktsioonist kui suunakarakteristikust:
- kardioid/superkardioid püüab ainult eest
- kaheksa püüab eest ja tagant
- omni püüab igalt poolt

Muidugi sama eelvõimu gaini juures võtab keskmine kondemikker jah laiemalt kui keskmine dünaamiline, kuna kondekatel on üldiselt tugevam väljund.

[tonis_soots]

Kuulge, suur suur aitäh teile Kert ja Faded

what about:
Ja vist nii palju olen enda jaoks selgeks teinud ,et valjuka ette sobiks kõige paremini dünaamiline. Keegi äkki oskab öelda mõnda sellist odavaotsa ajabasjaära dünaamilist mikrit?
A la nagu Behringer tegi kunagi mingit Shure'i Sm58(???) koopiat

[Faded]

Kui sa odavaid koopiaid tahad, siis Thomann ise teeb t.bone kaubamärgi all küll SM-57 koopiat:
http://www.thomann.de/gb/the_tbone_mb75.htm
Kasutaja hexx1 tellis kunagi minu kaudu Thomannist ühe sellise, võid tema käest uurida, kuidas see kõlab.

Ma isiklikult soovitaks natuke raha kõrvale panna ja hankida originaal SM-57/58 või siis uuem Beta 57/58.
57, kui lindistad rohkem kitarri (väiksem kate ümber, saad diafragma võimule lähemale lükata). 58, kui lindistad ka vokaali (sisse ehitatud windscreen).

[skateweb]

aga mis on parem beta või siis tavaline? või mis nende vahe on?!

[Faded]

Kui sa "tavalise" all mõtled SM seeriat, siis väga suurt vahet ei olegi. Põhilised erinevused on suuna- ja sageduskarakteristikud. Beta seeria mikrid on superkardioid, samas kui SM seeria omad on kardioid. Selle tagajärg on see, et SM seeria omad korjavad külgedelt ja tagant natuke rohkem heli üles kui Betad. Sageduskarakteristik on näiteks SM57 mikril 40-15000 Hz, Beta 57A mikril aga 50-16000 Hz. Ehk siis SM57 korjab veidi paremini üles madalaid sagedusi, Beta 57A aga kõrgeid.

Shure'i kodulehelt saad rohkem infot:
http://www.shure.com/ProAudio/Products/ ... ew_content
http://www.shure.com/ProAudio/Products/ ... ew_content

[kiq]

Dünaamilise ja kondeka erinevus seisneb konstruktsioonis. Dünaamiline mikrofon on põhimõtteliselt valjuhääldi vastand - helivõnkumised liigutavad diafragmat ja selle külge kinnitatud püsimagnetit, mis omakorda indutseerib mähises elektrivoolu. Tööpõhimõte on sarnane kitarri helipeaga.

Hei!

Diafragma (membraani) küljes on ikka mähis, mitte magnet. Eksju.

[Faded]

Jah, minu viga, diafragma küljes on mähis, mis liigub püsimagneti magnetväljas.