Code: Select all
Väike neid, oota vaid
veel on maid, kuhu said
antud hoiule mu armutõotused.
Kuid kui merelt tulen taas,
hüüan rõõmsalt hollarii
ja sul tasku pistan kingiks dollari.
Kui ma laevas olen tööl,
sulle mõtlen päeval, ööl
ja su juustest leitud linti kannan vööl.
Kuid kui sadam neelab mind
ja jalge all on kindel pind,
ootab mind, ootab mind võõras linn.
Linna tunda pole vaja,
sest kus meremeeste maja,
seal on laulu, naeru kosta taevani.
Siin on mehed,kel on kulda,
ja kui röövima ei tulda
pidu püsida võib varavalgeni.
Liiter viskit peseb maha
huultelt meresoola vaha
piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks.
Piigad siis ei ole pahad,
kui on taskus suured rahad,
ühe dollari vaid jätan truuduseks.
Igas mereäärses linnas,
kus on laevatatav pinnas,
tüki südamest ma jätnud õitsema.
Kuid kui aastaring saab ümber,
pööran laeva otsa ümber
ning koju sõidan, koju sõidan taas.
Väike neid, oota vaid,
veel on maid, kuhu said
antud hoiule mu armutõotused.
Kuid kui merelt tulen taas,
hüüan rõõmsalt hollarii
ja sul tasku pistan kingiks dollari.
