Taas, võiks rääkida Williamsi pillidest.
Olen ka mõned aastat tagasi omanud Williamsi elektrikitarri ja olin väga rahul. Pill oli täispuidust. Kael oli üsna mugav.
Viimistluse kohapealt jättis soovida, kuid selle raha eest oli pilli küllalt.
Kuid ma olen üldiselt koguaeg segaduses olnud, sest Williams http://www.google.ee/search?rlz=1C1CHMA ... ms+guitars
On üsna hea ja kalli reputatsiooniga nimi. Muidugi, antud juhul, räägin mina sellest odavast Antila pillist. Kuid, kui kellelgil neid kallima otsa Custom pille kätte on sattunud, võiks omalt poolt märkuse juurde panna.
Muideks, käisin eile Viljandis lõõgastumas ja tseiklemas. Juhtusin ka Antila poodi ja avastasin sealt LP stiilis Williamsid. Keegi võiks neid ka kommenteerida, minu silmale tundusid täitsa huvitavad. Hind oli 1800 krooni.
Lisan ka eelmisest teemast, mis suleti, väikese arvustuse.
Velkus wrote:Niisiis jätkaks teemat. Isiklikult on kogemus olnud williams W3000-ga ja veel mingisuguse W-4100a. W-3000 kohta ütleks, et nõrk koht oli temal kael, sest see kippus minema parandamatult kõveraks; elektroakusti süsteem töötas, kuid sahin oli helil sees; fretid olid ebatasased; bindigute juures tekkisid laki sisse mõrad. Kõla poolest oli asjalikum kui mõni vene akust. Ühesõnaga, lõppude lõpuks oli minu pilli saatus järgmine: lammutasin ta täiesti laiali ja sain tõestust sellele, et kere on vineerist. Alustasin siis uuesti ülesehitamisega, ning nüüdseks on pill peaaegu valmis. Võin öelda, et vanadest detailidest on järgi jäänud vaid sild ja rihmanupp . Ehk siis W-3000 oli praegusele projektile šablooniks . Eks kui asjaga lõpule saan (loodetavasti enne jõule) siis teen selle kõige kohta ka teema.
W-4100a kohta polegi suurt halbu sõnu . Kõla oli täitsa asjalik, püsis kenasti hääles ja käsitlemis võime oli täitsa asjalik, viimistluse oli ka täitsa arvestatav.
), kael vahtrast ja sõrmlaud roosipuust.
