Ahha..täna sain oma pilli kätte jälle. Käis nimelt krihvilihvis

. Möödaminnes sai ka plastiksadul asendatud luust sadulaga. Kena, tõesti kena. Kui läksin pillile järgi olin suht kehvas tujus, bussid jälle jamasid oma ilmutamisega nagu ikka jne. Ma olin veendunud, et isegi pilli nägemine ei tee tuju nii palju paremaks. Jee, ma eksisin, nii kui uksest sisse astusin, siis nägin juba kitarrijalal oma pilli seismas. Nägu läks loomulikult kohe särama. Siis saime ilusti natukene juttu aetud veel. Mainiti, et pillil on hea isikupärane heli, tulenevalt siis tõenäoliselt tema nähtud aastatest ja ajaloost. Heli võiks meistri arvates pisut kirkam ja säravam olla, aga muidu oli ka tema rahul. Proovisin ka loomulikult ise pilliga mängida, kõik tundub nii ilus ja hea. Toon on kindlasti parem kui enne ja säravam ka kui enne. Helil on rohkem massi ja jõudu ning noodid kestavad pikemalt.
Homme peaksin saama ka pilte temast, aga kes ei jõua kannatada, siis ilmuge üritusele RUTS fest 2009 ja vaadake teda laulmas.