Ja nüüd lähemalt sellest, mis uued aksessuaarid pill sai (tänud Fadedile nende eest).
Esimene asi on midagi sellist, mille puhul ei saanud alguses arugi, mis asi see on:
Aga avades sain aru, millega tegu on:
Ehk siis pisikese silla pakkimiseks on kasutatud kordades rohkem materjali, kui silla enda tootmiseks.
Järgmiseks siis uuued sadulad, mis on paksust plekist ja peaks andma parema heli, kui Squieri originaalid ja plekksadulad näevad retrod välja:
Järgmisena lähevad peale rihmalukud (schallers are teh pest), kuna väärt pilli oleks kahju põrandale kukutada
Ja kui pill jälle koos, siis peab millegagi ka mängima:
Paar kuud saab nüüd muretult mängida.
Ok, nüüd asja juurde.
Esmalt sai võetud kitarr ja ristotsaga kruvikeeraja, et eemaldada esialgsed rihmanupud. Raske oli, aga kätte sain:
järgmisena sai pandud külge rihmalukkude kitarripoolsed osad:
Natuke lähemalt:
Järgmiseks tuli võtta rihmapoolsed osad ja pilt neile, kes ei tea millised Schalleri lukud on:
Minu meelest on tegu ühtede lollikindlamate ja mugavamate nuppudega, kuna hoiavad kitarri kindlalt ja lahti saab teha neid lihtsalt nupust tõmmates.
Nüüd siis näide, kuidas kaks osa kokku käivad:
Iilma rihmata juba nii ilus, et s**u või püksi. Aga rihm tuleb ikka külge panna.
Oma pillidel kasutan ainult kvaliteetrihmasid, sest väärt pill ei tõhi ju põrandale kukkuda.
Siin pildil on veel rihm ja lukud eraldi:
Siin on näha juba lukkusid rihma küljes ja ka töörist (kvaliteetsed Würthi tangid, sest väärt pilli ei saa ju kehvade riistadega ehitada) millega sai need kinnitatud. Tegelikult õige töömees ei kasuta mutrite keeramiseks tange, aga mutrivõtmeid hetkel ei leidnud ja lukud oli vaja ju külge saada, sest ei tohi riskida sellega, et väärt pill põrandale kukub.
Selle pildi tegemise ajaks olin juba suutnud rihma kitarri külge kinnitada:
Tegin ka lähivõtte, kuidas rihm kitarri küljes on, aga ei hakka seda siia panema, kuna ei taha piltidega üle pingutada.
Järgmisena sain maha võetud pilli keeled (millest ma küll palju pilte ei hakanud tegema, kuna ilmselt ei ole niiväga põnev), et vahetada esmalt sadulad ja siis sild:
(teravam silm võib täheldada, et siin pildil on juba keeled maha võetud)
ja läinud on ka sadulad:
Uued saavad olema sellised:
Ja võrdlus vanadega:
Uute pealepanekuga selgus aga üks kurb tõsiasi:
OMFG! Uued sadulad on umbes pool mm liiga laiad ja eelmised sadulad olid enamvähem täpselt külg külje vastas.
Seega tuli tagasi panna vanad sadulad.
Siinkohal soovitaks lugejatel ise kodus mitte kitarri remontida, vaid viige kindlasti spetsialisti juurde, kuna tagajärjed võivad olla raskelt tervist kahjustavad.
Alla 18-aastased pange silmad kinni ja vajutage kaks korda PgDn nuppu.
Järgmisena läks silla vahetuseks. Vana pehme plastiksilla asemele läheb uus Graph-Tech sild, mis peaks sisaldama teflonit grafiiti ja kümmet muud imeasja, aga maakeeli peaks see sild vähendama keelte purunemist, muutma häälestamist paremaks ja võimaldama tremologa igsauguseid dive-bombe ilma, et pill häälest ära läheks. Samuti see sild lisab ka märgatavalt mängimiskiirust.
Selleks sai kasutatud kvaliteetset vaibanuga, sest väärt pilli ei tehta odavate riistadega:
Järgneval pildil võib näha riista koos kitarri kaela ja vana sillaga:
Vana sild eemaldatud ja võrdluseks on korval ka uus:
Minu suureks üllatuseks oli silla pesa kumer ja selle tõttu tuli eemaldada uue silla alt see keskmine osa. Selleks kasutasin kvaliteetseid sovietiaegseid muukviile:
Nüüd väike test fit ja tundub, et sild sobib enamvähem.
Ei, teie silmad ei näe valesti, sild on tõesti natuke otstest üle, aga professionaal ei saa sellist asja ometi lubada.
Nüüd on Just like in the movie!
Tänu uuele sillale sai eemaldada ka tremolobloki vahelt võimsa tammepuust klotsi, mis kargel ja pimedal talveööl sai riigimetsast varastatud:
Peale seda muutus pill tuntavalt kergemaks.
Järgmisena tuli sõrmlaud ära õlitada. Oma pillidel kasutan ainult kvaliteetsemaid õlisid ja pikaaegne kogemus on näidanud, et pole paremat kui Dunlop 65:
Peale kandsin seda küllaldaselt, sest väärt pill ei tohi ometigi kuivale jääda:
Kui sõrmlaud õlitatud ja vana sokiga üle nühitud, tuli peale panna uued keeled.
Oma pillidel kasutan ainult kvaliteetkeeli, sest väärt pill pole vooluvõrk, kus võib suvaliseid traate kasutada.
Pakendil on küll kirjas, et sisaldab kolme seti, aga peale, mis võib tulla paljudele üllatusena, panen korraga vaid ühe, sest nii on juba aegade algusest kombeks olnud ja ega minu pill pole mingi munaviilutaja.
Sellel pildil võib juba näha, et keeled on peale tõmmatud ja pingutatud, sealjuures kasutasin pingutitele kinnitamisel meetodit, mis peaks toimima peaaegu nagu lukustuvad pingutid. Tähelepanelikum lugeja võib ka märagata, et pill on vahepeal ka kangi saanud, mida nüüdsest saab jõhkralt ja muredeta väänata. Selleks hetkek oli jäänud vaid oktavite paika ajamine, sadulate kõrguse sättimine, keelte häälestamine ja pikkade keeleotste lõikamine.
Tänaseks päevaks on pill ilusti hääles ja kõlab paremini kui varem (kindlasti tingitud ka uutest keeltest), Uue sild on märgatavalt parandanud häälespüsimist tremolo kasutamisel. Kunagi, kui liigselt vaba raha tekib, plaanin ka terve elektroonika välja vahetada, uued pingutid peale panna ja plaskihi nitrovärviga asendada. Praeguseks aga kõik.
Ilus värvitoon, vintage sunburst on lausa imeline.
selliseid võiks rohkem olla.