Squier on odavkitarride hulgas üks suhteliselt hea firma. Kui veab, saab vähese raha eest hea pilli. Minul on Squier Affinity Strat, selline nagu ülemisel pildil. Enda omast mul praegu kobedaid reidipilte ei ole. Ostetud 2005 veebruari lõpus Halvo juurest täpselt kolme tuhandega. Heliliselt on see suhteliselt universaalne pill, kolm helipead viie lülitusvõimaluse ja kahe tooninupuga annavad päris laia valikuvõimaluse. Keskmise helipea pool on keritud teistest vastupidi, mis tähendab, et kui keskmine helipea töötab koos kummagi teisega, on see sisuliselt nagu humbucker, ei ole nii palju müra. Siiski pole see päris sama, mis humbucker, toon jääb pisut õhemaks. Singlid iseenesest võtavad suht palju müra sisse, aga siis tulebki keskmine pea appi. Strat pole iseenesest väga hevimetalpill, aga see polegi mu taotlus. Puhtad toonid on tal päris ilusad. Konkreetse pilli kael on ilusast vahtrapuust, pisut triibuline selline ja tundub suht mõnus mängida. Hääles püsib ta ka üllatavalt hästi. Peale mängimist teinekord häälestajaga üle vaadates on imekombel kõik keeled täpselt hääles. Tremolot ma eriti ei kasuta, keerasin tagant vedrud pingule ja pill käitub sisuliselt nagu hardtail (ehk eesti keeles?).
Lõppu üks
fail ka. Salvestatud läbi H&K Edition Blue 60-R, line outist otse arvutisse ja CEP 2.0'i. Mõlema kitarri osa on sisse mängitud H&K puhta kanali peal sellesama Squieriga, kasutades silla- ja keskmist helipead.
)
