Tobe on see konstruktsioon iga elektroonikast natukenegi jagava inimese arust - tüüpilise pillimehe mõistes, kes peab Harmony Centralis kirjutavaid "mängin metalit, jazzi, bluusi ja kantrit juba 50 aastat" tüüpe jumalateks, ilmselt jah, pole sel häda midagi. Maailmas on lihtsalt palju paremaid asju olemas. Vaielda sel teemal tõesti pole mõtet. Tuletaks lihtsalt meelde, et Leo Fender oli eelkõige ärimees, kõik Fenderi veidrused on tingitud majanduslikust ratsionaliseerimisest, mitte taotlusest midagi paremini või halvemini teha. Kasuks tuleks piisava huvi korral natuke ajaloo uurimisest ning vastava kirjanduse lugemisest, seda on vähemalt inglise keeles piisavalt välja antud. Siis tekib ka pilt, miks tehti üks või teine asi nii või naa... Sorry, kui mu irooniline väljendusviis kedagi puudutas, polnud plaanis kedagi solvata
Lugesin mõne aja eest mingist USA foorumist haipi Trainwrecki teemal. Seal hakkas üks tüüp jahuma, et jah, Kenny riputas kolm eritüübilist kondekat pralleeli selleks, et mingit kindlat "saundi" saada. Kõik ülejäänud muidugi kiitsid kohe takka. Tegelik põhjus aga iga ehitamise-häälestamisega kursis oleva inimese jaoks on proosaline - häälestamismugavuse huvides on lihtsam sobiv nominaal komponente paralleelides saavutada. Kuna aga iga Trainwreck'i puhul oli tegu sisuliselt prototüübiga, siis ei viitsinud ehitaja lihtsalt hakata valmis häälestatud võimendi juures midagi muutma. Kõlab ju märksa loogilisemalt, eks

?
Jah, Fenderi 5E3 omab puhtalt ajaloolist väärtust ning eks omaksin ka sellest aspektist isegi mõnda originaali, kui see vaid võimalik oleks. Aga ega see ei tähenda, et me peaks näiteks iga päev sõitma 1908 aasta Ford T-ga ringi, kui on olemas palju paremaid ja töökindlamaid liikureid
