http://kitarr.astar.ee

Mis akordi moodustab 1 3 5 aste helistikus? Mis astmed moodustavad duuri akordi ja mis minoori akordi?
Minoori peaks moodustama 1 3 5 ja duuri 1 4 5?
Sellest ei saa ka aru, et kuida on näiteks e-helistik, kui on üldse selline asi olemas? Või kõige n-ö primitiivsem helistik on duur, sellest et helistku luua pean teadma duuri koostamis skeemi ja kvindringist saan vaatada, mitu kõrgendust ja madaldust on?
Veel ei mõista, et mul solfi õpetaja kunagi kirjutas, et põhikolmkõla on 1 3 5 aste aga mingist teistest kohast lugesin, et 1 4 5 aste.?
Siis kas dominantseptakord c-duuris ei sisaldagi enam c nooti?(G,B,D,F?)
Et kui G noot on noodi joonel ja gis on samal kohal, mis g ainult kõrgendus märgiga siis, ikkagi miks on a juba järgmises vahes, kui 2 valge klahvi vahe on toon..peaks ju järgmisel joonel olema...?
http://images.encarta.msn.com/xrefmedia ... 5dd834.gif
Kui vaatada seda, siis G-est toon kõrgemal olev noot on B? Miks? A peaks ju G tooni kõrgemal olema, B on 1.5 tooni ju e, suur terts ja a on väike terts.
Viimasena tahaks kysida, et puhas priim on 0 tooni vahe. Väike sekund on ka 0 tooni? ja suur sekund on pool tooni? ja väike terts on ka pool tooni ja suur on toon? või kuidas?
Loodan, et saate segasest jutust aru ja oskate asja selgust tuua.

Uuuuh....okei.
1 3 5 aste annab mažoorse akordi, 1 b3 5 annab minoori, b3 on madaldatud kolmas.

Kvindiring pole kohustuslik, kui sa tead ülesehitust. Mažoori puhul siis WWHWWWH, kus W on terve toon ja H pool tooni. (C->D terve toon, D->E terve toon, E->F pool tooni jne.) Kvindiring lihtsalt lihtsustab asja selles mõttes, et saad kiiremini helistikus olevad noodid teada, ei pea hakkama selle ülesehituse järgi arvutama.

Dominantseptakord on dominandilt e. helistiku viiendalt astmelt ülesehitatud septakord ja see tõepoolest ei sisalda helistiku esimest astet.

Viimasest probleemist ei saa väga aru, aga...noh, klassikaline noodistik on üles ehitatud mitte nootide omavahelistele vahedele vaid nootide nimetustele. C on esimesel abijoonel, D esimese joone all, E esimesel joonel ja F esimeses vahes, hoolimata E ja F'i pooletoonisest vahest. Kõrgendused-madaldused...noh, kui esimene abijoon on C, siis kõrgendus C# ei muuda fakti, et tegu on siiski C-ga. Samas kui helikõrguselt on Db sama, mis C#, on ta siiski D ja läheb seega esimese joone alla. Ma ei oska seda paremini seletada...käib vast kah.

Dominantseptakord on dominandilt e. helistiku viiendalt astmelt ülesehitatud septakord ja see tõepoolest ei sisalda helistiku esimest astet.

Dominantseptakord sisaldab alati helistiku esimest astet, sest "dominantseptakord on akord, mis koosneb mažoorkolmkõlast ja väikesest tertsist."

1 3 5 aste annab mažoorse akordi, 1 b3 5 annab minoori, b3 on madaldatud kolmas.

Kehtib ainult C, F ja G helistikes. D-duur näiteks koosneb 1, 3#, 5. b-moll 1, 3, 5#. Mina olen jätnud meelde nii: mažoorkolmkõla 2+1,5 tooni ja minoorkolmkõla 1,5+2 tooni.

urmz wrote:

Dominantseptakord on dominandilt e. helistiku viiendalt astmelt ülesehitatud septakord ja see tõepoolest ei sisalda helistiku esimest astet.

Dominantseptakord sisaldab alati helistiku esimest astet, sest "dominantseptakord on akord, mis koosneb mažoorkolmkõlast ja väikesest tertsist."

1 3 5 aste annab mažoorse akordi, 1 b3 5 annab minoori, b3 on madaldatud kolmas.

Kehtib ainult C, F ja G helistikes. D-duur näiteks koosneb 1, 3#, 5. b-moll 1, 3, 5#. Mina olen jätnud meelde nii: mažoorkolmkõla 2+1,5 tooni ja minoorkolmkõla 1,5+2 tooni.

wikipedia wrote:The name comes from the fact that it occurs naturally in the seventh chord built on the dominant fifth scale degree of a given major key.

Helistikus C on dominantseptakord G7, nootideks G B D F

D duuris on kaks kõrgendust, seega on kolmas aste F#, mitte F. Kui ma kolmandat astet madaldan, siis F# -> F.
D mažoori näite puhul, 1 3 5 = D F# A
D minoori puhul tuleb 1 3b 5 = D F A

Silver wrote: Mis akordi moodustab 1 3 5 aste helistikus?
Mis astmed moodustavad duuri akordi ja mis minoori akordi?

Toonika
I, III, V - duuri toonika
I, bIII, V - molli toonika

Silver wrote: ...
Sellest ei saa ka aru, et kuida on näiteks e-helistik, kui on üldse selline asi olemas?

Tsiteerides Motut: Mažoori puhul siis WWHWWWH, kus W on terve toon ja H pool tooni.
Reegel kehtib mistahes (loomuliku) duuri korral.

Silver wrote: Või kõige n-ö primitiivsem helistik on duur, sellest et helistku luua pean teadma duuri
koostamis skeemi ja kvindringist saan vaatada, mitu kõrgendust ja madaldust on?

Primitiivseim on siiski pentatoonika. Duur e mažoor on juba üsna arenenud helilaad.
Helistik pole duur, aga helistiku määrab täht duuri ees.
Kvindiring on üldine kadentsiskeem e akordide järgnevus mistahes helistiku puhul.
Sellel pole mingit pistmist helistiku kõrgenduste ja madaldustega.
Kui tahad teada helistike kõrg./madalduste arvu mingis helistikus, siis:
1. bemoll-helistike jaoks liigud do-st (puhaste) kvartidega (4 tooni) üles:
C - 0 märki -> F - 1 bemoll -> Bb - 2 bemolli jne
2. diees-helistike jaoks liigud do-st (puhaste) kvintidega (5 tooni) üles (poliitiliselt korrektselt öeldes: kvartitega alla):
C - 0 -> G - 1 diees -> D - 2 dieesi jne

Silver wrote: Veel ei mõista, et mul solfi õpetaja kunagi kirjutas, et põhikolmkõla on 1 3 5 aste
aga mingist teistest kohast lugesin, et 1 4 5 aste.?

Teises kohas oli viga.

Silver wrote: Siis kas dominantseptakord c-duuris ei sisaldagi enam c nooti?(G,B,D,F?)

Nii ja naa. Aga jäädes algteadmiste tasandile, siis ei sisalda.

Silver wrote: Et kui G noot on noodi joonel ja gis on samal kohal, mis g ainult kõrgendus märgiga siis,
ikkagi miks on a juba järgmises vahes, kui 2 valge klahvi vahe on toon..peaks ju järgmisel joonel olema...?

Noodijooned ei näita nootide liikumist toonidena, vaid nooti ja tema helilise kõrguse standardit (füüsikaliselt võnke sagedust).
Vastasel juhul oleksid noodijoonestikud nt mingi 20-joonelised.
Seega nii sol kui ka tema alteratsioonid (kõrgendused/madaldused) asuvad 2. noodijoonel (viiulivõtmes).

Silver wrote: http://images.encarta.msn.com/xrefmedia ... 5dd834.gif
Kui vaatada seda, siis G-est toon kõrgemal olev noot on B? Miks? A peaks ju G tooni
kõrgemal olema, B on 1.5 tooni ju e, suur terts ja a on väike terts.

Ega need mustad klahvid seal aksendi andmiseks ole...
Ehk g-st pool tooni kõrgemal asub gis (must klahv), gis-ist pool tooni kõrgemal asub a (valge klahv) jne -- taipad mustrit?
Seega a asub g-st tooni ja b kaks kaugemal.
(Tertsidest jm intervallidest allpool.)

Silver wrote: Viimasena tahaks kysida, et puhas priim on 0 tooni vahe. Väike sekund on ka 0 tooni? ja suur sekund on pool tooni?
ja väike terts on ka pool tooni ja suur on toon? või kuidas?

Loogika aitab. Kui trepist üles astuma hakkad, siis 1. aste on ikka 1., mitte poodium. Samuti 2. aste on 2.. Ja 3. on 3., mitte jällegi 2.
Muusika on rohkem matemaatika kui filosoofia..
0t (tooni, mitte tonni) - puhas priim
0,5t - väike sekund
1t - suur sekund
1,5t - v. terts
2t - s. terts
2,5t - puhas kvart
3t - kõrgendatud kvart/madaldatud kvint
3,5t - puhas kvint
4t - v. sekst
4,5t - s. sekst
5t - v. septim
5,5t - s. septim
6t - oktaav

EmM9 wrote: Kvindiring on üldine kadentsiskeem e akordide järgnevus mistahes helistiku puhul.
Sellel pole mingit pistmist helistiku kõrgenduste ja madaldustega.

Ma tean, mida sa mõtlesid, aga see oli veidi ebatäpne. tegelikult saab kvindiringist väga lihtsalt tuletada, millised noodid on kõrgendatud või madaldatud:

C-st kvint üleval on G, millel on kõrgendatud F
G-st kvint üleval on D, millel on kõrgendatud F ja F-st kvint ülevalpool... C
D-st kvint üleval on A, millel on kõrgendatud F, C ja C-st kvint ülevalpool.. G.

Teistpidi võib seda ka vaadata, et iga kord mööda kvindiringi edasi liikudes kõrgendatakse seitsmendat astet, et tekiks lääne harmooniatavadele vastavalt ebapüsiv pooltooniline intervall seitsmenda astme ja toonika vahel. ( Need pooltoonilised vahed ongi põhjused, miks lääne muusika peamine kadents on V7-I, V7 kolmas aste tahab liikuda pooltooni võrra üles toonikaks ja seitsmes aste tahab liikuda pooltooni võrra alla toonika kolmandaks astmeks. )

Töötab ka vastupidi, s.t. madaldustega, aga madaldused on kvart ülevalpool(kvint allpool). Ehk siis Bb-Eb-Ab jne.

Soovitan helistikke õppida liikudes mööda kvindiringi ühe sammu võrra või tagasi, siis tekivad seosed helistike vahel, s.t. milliste helistike vahel on minimaalne erinevus (1-2 nooti). Sarnaseid helistikke kasutatakse loo keskel helistiku muutmiseks, nootide "laenamiseks" jpm.

Kirjutan eelmist teksti igaks jhuks veel kord äkki, ikka ei saand aru


Ja kui tahad neid dieese teada kvindiga ringi kõndides, siis käib asi sama moodi, et arvutad kvintidega.
1. Ntx C on märgita, temast kvint on on G, see on ühe dieesiga helistik, ja dieesiks on F ehk Fis ehk Fa diees.
2. G võtad kvindi saad D, 2 dieesiga helistik, ja kui võtad F kvindi, mis oli esimene diees, siis saad teada ka mis on teine diees, kui sa ei viici ise paberile helistikku skeemi järgi joonistada, F-ist kvint on C ja 2-dieesi D duuris ongi Fis ja Cis.
Sama moodi kõikide teistega, ehk siis Dieesid lisanduvad juurde ka kvintidena.
C# duuris on 7 dieesi ja väikse kvindi arvutamisega saad teada, mis need on: F-C-G-D-A-E-B
3. Kvinte on on hea kitarri peal arvutada, et kui tead millise kujuga on see Kvintakord (5), siis see noot mis jääb sul 3.nda sõrme alla ongi kvindi heli.
NTx: C on 5. keel III aste, võttes temast kvintakordi siis kolmas sõrm läheb sul 4. keel V aste, ja noot, mis paikneb sellel astmel on G jne jne jne
4. Bemollidega on täpselt sama moodi, bemollid käivad kvartides ja ka lisanduvad juurde kvartides. Ühe bemolliga helistik on F ja bemoll, mis lisandub on B. kahe bemooliga helistik, arvutades F-st puhas kvart, on Bb duur ja bemoll, mis juurde lisandub on võttes B-st, mis oli 1. bemoll puhta kvardi saad E, teine bemoll on E bemoll jne.
7 bemolliga helistik on Cb mazoor ja bemollid on. B-E-A-D-G-C-F.
Ja kitarr on kvart häälestusess eelga on lihtne arvutada nende peal ka kvarte, et kui oled näiteks 5. keel III aste C noodil ja tahad kvarti, siis kvart asub samal astmel aga keel kõrgemal, seega 4. keel III astme, mis on noot F.
5. kasulik oleks selliseid kvardi ja kvindi arvutusi teha 6. 5. ja 4. ja 3. kitarri keelel teine keel pole kvart vahega see ajab segadusse.

Baarmen wrote:

EmM9 wrote: Kvindiring on üldine kadentsiskeem e akordide järgnevus mistahes helistiku puhul.
Sellel pole mingit pistmist helistiku kõrgenduste ja madaldustega.

Ma tean, mida sa mõtlesid, aga see oli veidi ebatäpne. tegelikult saab kvindiringist väga lihtsalt tuletada, millised noodid on kõrgendatud või madaldatud:

Kvindiring on: I - IV - VII - III - VI - II - V - I.
Ja liigutakse alla, mitte üles.
Kui nüüd konkreetselt nt C-duuri diatooniline standard kvindikadentsrida, siis:
C - F - Bdim - Em - Am - Dm - G - C.
Ei näe mingit seost alteratsioonide määramisega...

Aga liikumine kvinte pidi üles, et dieese määrata on kvintsüsteem (dieeside määraamiseks), mitte kvindiring.
It's all about naming things correctly!

EmM9 wrote: It's all about naming things correctly!

Anteeksi, minu teooriaalane haridus on ingliskeelne ja katsu siis tõlkida "circle of fifths", et asi arusaadavaks jääks

Huvitav, et selle aasta mais lõppes seitse aastat solfedžot, aga näha on, et kui õpitud teadmisi kasutusse ei pane, siis kipuvad ära ununema . Suht segaseks jääb see tekst, kuigi mingid väikesed lambikesed mul peas süttivad.
Kvindiring jäi selle aja jooksul puutumata

Minu meelest (laste)muusikakoolis kvindiringini ei jõutagi. Kui ma veel õigesti mäletan, siis kogu solf piirdus seal
põhikolmkõlade ja nende pööretega ning intervallidega oktaavi piires.

Nõmme muusikakoolis oli juba 3. aastal dominant septakordid ja kvindiring olemas.

EmM9 wrote:Minu meelest (laste)muusikakoolis kvindiringini ei jõutagi. Kui ma veel õigesti mäletan, siis kogu solf piirdus seal
põhikolmkõlade ja nende pööretega ning intervallidega oktaavi piires.

+ järgnevus.

Aga põhimõtteliselt oligi kõik.

Kvart-Kvindiringist ikka räägitakse, muusikakooli päevikute tagaküljel suur pilt ka selle kohta