Page 1 of 2
ÜKs küsimus
Posted: 30 Jun 2008, 14:31
by John Deacon
Mis kitarri põhiakordid(Basic guitar chords)

Posted: 30 Jun 2008, 15:49
by served
Kas see on mingisugune küsilause??
Lauses puudub tegusõna ju, mida sa tahad sellega meile öelda?
ja pane siis googlesse oma Basic guitar chord sisse ja saadki tulemused kätte ju. Näiteks sellise
http://mulecule.com/gtrchdsweet16.gif
Alustuseks tasub kõik 1he märgilised akordid ära õppida, siis edasi võtad juurde.
Posted: 16 Aug 2008, 20:16
by kaijo60
served wrote:Kas see on mingisugune küsilause??
Lauses puudub tegusõna ju, mida sa tahad sellega meile öelda?
ja pane siis googlesjavascript:emoticon(':lol:')se oma Basic guitar chord sisse ja saadki tulemused kätte ju. Näiteks sellise
http://mulecule.com/gtrchdsweet16.gif
Alustuseks tasub kõik 1he märgilised akordid ära õppida, siis edasi võtad juurde.
Kas need akordid millel m lõpus on siis nagu MINOOR? ja ülejäänud on major ehk põhiakordid?

Posted: 16 Aug 2008, 20:30
by RockaRolla
John Deacon vaevalt sellist küsimust esitaks

Posted: 16 Aug 2008, 20:55
by gala
Ma vaatan, et siin foorumis on päris palju selliseid ülbeid "nokkijaid"
Posted: 16 Aug 2008, 21:24
by kaijo60
kaijo60 wrote:served wrote:Kas see on mingisugune küsilause??
Lauses puudub tegusõna ju, mida sa tahad sellega meile öelda?
ja pane siis googlesjavascript:emoticon(':lol:')se oma Basic guitar chord sisse ja saadki tulemused kätte ju. Näiteks sellise
http://mulecule.com/gtrchdsweet16.gif
Alustuseks tasub kõik 1he märgilised akordid ära õppida, siis edasi võtad juurde.
Kas need akordid millel m lõpus on siis nagu MINOOR? ja ülejäänud on major ehk põhiakordid?

no on siis või ei ole? mida see minoor üldse tähendab, mis teeb akordi minooriks?
Posted: 16 Aug 2008, 21:41
by Faded
m = minoor
Ilma tähistuseta akordid on mažoorsed.
Tavaline akord koosneb kolmkõlast - toonika, III aste ja V aste. III aste on see, mis määrab, kas akord on mažoorne või minoorne. Nimelt kui III ja I astme vahel on kaks tooni (suur terts), on akord mažoorne. Näiteks C-duur on C-E-G. C ja E vahel on suur terts.
Kui I ja III astme vahel on aga poolteist tooni (väike terts), on tegu minoorakordiga. Cm on C-D#-G. C ja D# vahel on väike terts.
I ja V astme vahel on alati 3,5 tooni (kvint), seetõttu on nii C kui Cm akordis G noot sees.
Posted: 16 Aug 2008, 23:12
by kaijo60
mida f#¤¤%#" faded

sa copysid selle kuskilt?

ma panin tõmmates erinevaid m akordetähele, et see m on sellised molli sarnasemad ja nüüd ma lugesin, et see ongi moll.

no muud mul ei olnud vaja teadagi, mitte mingit teadusfüüsika jura millega üks ära keeras siin

Posted: 17 Aug 2008, 11:49
by daniel
hinga nüüd korralikult sisse, kaijo, katsu keskenduda ning loe fadedi postitus uuesti mõttega läbi. vihjeks niipalju, et minoorne akord = moll-akord = kurvakõlaline akord.
Posted: 17 Aug 2008, 13:38
by kaijo60
daniel wrote:vihjeks niipalju, et minoorne akord = moll-akord = kurvakõlaline akord.
Miks sannad sa sellise vastuse mis on ammu teada?
Posted: 17 Aug 2008, 13:52
by daniel
no on siis või ei ole? mida see minoor üldse tähendab, mis teeb akordi minooriks?
sest kaks postitust tagasi esitasid sa selge küsimuse, kus sa ei saanud aru, misasi see minoor on.
Posted: 18 Aug 2008, 01:23
by kaijo60
aga üks postitus tagasi oli vastus olemas kui sa nüüd rahulikult sisse hingaksid ja üles ärkaksid.
kui juba asi noo kaugele lälks siis mida tähendab DM7 see M. väiuke m=minoor aga M=?
Posted: 18 Aug 2008, 01:30
by Faded
M7 = jazzakord.
Ma võiks selle pikemalt lahti seletada, aga see oleks sinu jaoks üks teadusfüüsika jura, nii et eriti ei viitsi.
Posted: 18 Aug 2008, 09:46
by served
to kaijo60: Sa oled ikka naeruväärne mees... Mine ülbitse kusagil läbu foorumites, mitte siin.
Posted: 18 Aug 2008, 09:47
by k6ll
Panen veelkord ise kah ühe seletuse äkki ikka ei saa tüüp aru
Basic akordideks loetaks kolmest helist koosnevaid akorde, ehk siis kolmkõla akorde, mis hõlmavad endas helirea 1. 3. ja 5. astet. Tüüpilistes basic akordide võimalusteks on siis kas mazoor ja minoor akord, Ja nende erinevus tuleb kolmkõla ehitusest.
Võttes nii minoor kui mazoor akordi helide vahelise pooltoonide summa 1. kuni 5. astmeni helireas on tulemuseks 3.5 tooni, ehk 7 pooltooni.
Kuna tegemist on kolme heliga ühes akordis, siis teatav toonide summa peab olema 1. kuni 3. helini ja siis teatav summa 3. kuni 5. helini.
Kui kolmkõlas on alguses kaks tooni e. neli pooltooni (1. ja 3. heli vahel) ja pärast 1,5 tooni e. kolm pooltooni (3. ja 5. heli vahel) on tegemist - MAZOORSE kolmkõla akordiga
ntx nootidest c-e-g moodustub mazoorne kolmkõla akord: Harmoonias on sellise akordi nimi C.
Kui alguses on 1,5 tooni ja pärast 2 tooni, siis on tegemist MINOORSE kolmkõla akordiga.
Nootide d-f-a vahel tekib minoorne kolmkõla. Harmoonias on akordi nimi: Dm.
Raudselt tekib selline küsimus et ääääää mul peab olema akordis 3 heli aga kitarri saateakordi võttes on näidatud kuus keelt seega peaks olema nagu 6 heli.
Nüüd saad siis teada et kitarr on mingis mõttes värdjas pill. Kui sa oleksid klaveri mängija siis sa kasutaksidki neid kolme heli saateakordide mängimisel, aga kitarri puhul on natsa teistmoodi asi.
Kui sa peaksid kitarril mängima akorde ainult kolmel keele, mis hõlmaks kolme keelt, tunduks see suht igav, ja väga palju jääks nagu pillist kasutamata. Selleks et kasutada saate akordide mängimisel ära kitarri võimalusi, LISATAKSE KOLMKÕLA AKORDIE HELISID KA TEISTELE KEELTELE JUURDE.
Näiteks et kui sul on akord C mis kosneb nootidest c-e-g, siis saateakordi võtte jaoks pannakse juurde veel mõni c või e või g. Nii saakdi omale viit kuut kitarrikeelt hõlmava saateakordi võtte.
JAJ regel nende moodustamiseks on see et kõige madalamal keelel peab asuma sul akordi toonika heli ehk akordi 1. aste, ehk C akordi puhul c kõik teised helid võid suvalt kõhutunde järgi panna. ALa paned c-g-c-e-g-c. ja ongi kõik kolmkõla noodid esindatud
Üldiselt loetakse basic akordide hulka siis esimese positsitsioonis tekkivad lahtiste keeltega saateakordi võtted, kui rääkida kitarrist või siis ka klassikalise harmoonia kursuses esimese astmes läbitavad akordid lisaks veel dominantseptakord (7), teise astme septakord (m7), väike juhtseptakord (m7-5) ja vähendatud juhtseptakord (dim7)