gala wrote:Ma vaatan, et siin foorumis on päris palju selliseid ülbeid "nokkijaid"
nokkijaid pole, kuid nokkimiseks antakse kahjuks liigagi tihti alust ja ei saa ju jätta võimalust kasutamata. Kuid sellise suhtumisega nagu on kasutajal Kaijo60 võiks foorumist eemale hoida
Les Paul & Strat& Tele & Akust
Pisike võim & Lampvõim
Mikker & Helikaart & Soft
Pedaalid kohvris
Suupill
Sa tõesti üritad ennast harida ju keegi vähe sisukama vastuse annab, siis irvitad selle üle ja ütled, et see on mingi mõttetu cräpp.
kaijo60 wrote:mida f#¤¤%#" faded sa copysid selle kuskilt? ma panin tõmmates erinevaid m akordetähele, et see m on sellised molli sarnasemad ja nüüd ma lugesin, et see ongi moll. no muud mul ei olnud vaja teadagi, mitte mingit teadusfüüsika jura millega üks ära keeras siin
kaijo60 wrote:Miks sannad sa sellise vastuse mis on ammu teada?
kaijo60 wrote:aga üks postitus tagasi oli vastus olemas kui sa nüüd rahulikult sisse hingaksid ja üles ärkaksid. kui juba asi noo kaugele lälks siis mida tähendab DM7 see M. väiuke m=minoor aga M=?
Kõva õppimishuvi paistab siin ju olevat, või mis
Last edited by renn on 18 Aug 2008, 13:05, edited 1 time in total.
Enda harimine on tore, kuid tundub et sa ei võta seda harimist väga tõsiselt. Sulle kirjutatakse ilus ja põhjalik vastus miks asjad on nii nagu nad on ja sina selle peale tituleerid selle teadusfüüsiliseks juraks, mida see muuseas kohe üldse mitte ei ole. Pigem oleksid võinud mitu korda mõttega Fadedi öeldu läbi lugeda ja asja endale selgeks teha, mitte piirduda läbustamise ja pooltooreste teadmistega
Les Paul & Strat& Tele & Akust
Pisike võim & Lampvõim
Mikker & Helikaart & Soft
Pedaalid kohvris
Suupill
No kuulge ma pole tahtlikult fadedega kunagi paukund, - smail ei ole ju ähvardav eriti
Ning see kasutaja daniel alustas esimesena oma läbuga...nii et nänänänännnäää
Aga mis siis ikka ma mölisen edasi. mul jäi arusaamatuks veits, et kui KÜSIDA TOHIB, siis mis värk on selle toon ja pool tooniga? kuidas need kitarril paiknevad?
Pmtst kõige lihtsam on sul ära õppida kuidas noodid paiknevad kaelal ehk siis kõik noodid kitarri kaelal. Ja siis näed et kahe noodi (näiteks A ja B) vahel on vahepeal 1 krihv. See 1 krihv seal vahepeal ongi A-st pool tooni tõrgem ja B-st pool tooni madalam.
Nii kui nii midagi aru ei saanud minu seletamisest(ma ise ka ei saanud) aga võta kitarri kael ette netist (kus noodid peal on) ja siis loe uuesti, saad pihta.
k6ll wrote:Nüüd saad siis teada et kitarr on mingis mõttes värdjas pill. Kui sa oleksid klaveri mängija siis sa kasutaksidki neid kolme heli saateakordide mängimisel, aga kitarri puhul on natsa teistmoodi asi.
JAJ regel nende moodustamiseks on see et kõige madalamal keelel peab asuma sul akordi toonika heli ehk akordi 1. aste, ehk C akordi puhul c kõik teised helid võid suvalt kõhutunde järgi panna. ALa paned c-g-c-e-g-c. ja ongi kõik kolmkõla noodid esindatud
a) Klaverimängijad samuti dubleerivad noote
b) Täpsustuseks (teistele, kes seda juttu loevad), et see ei ole reegel akordi moodustamiseks vaid reegel "avatud" akordi moodustamiseks. Akordist saab võtta pöördeid või viia mingeid noote oktav üles/oktav alla, mida ka sageli kitarriakordide puhul tehtud on, kuna klassikalist skeemi 1-3-5-7 või 1-3-(5)-7-9 on raske mängida.
kaijo60 wrote:Ning see kasutaja daniel alustas esimesena oma läbuga...nii et nänänänännnäää
tegelikult "see kasutaja daniel" ei viitsi sinuga väga jaurata, kallis kasutaja kaijo60, aga ma ei läbustanud üldsegi, vaid proovisin sind lihtsalt sõbralikult õigele teele suunata, sest mulle tundus, et sa ei saanud oma küsimusele antud täiesti adekvaatsest vastusest mitte kottigi aru ja kogu lugu. võibolla olen ma ise loll ja ei mõista sind
Faded wrote:m = minoor Ilma tähistuseta akordid on ma�oorsed.
Tavaline akord koosneb kolmkõlast - toonika, III aste ja V aste. III aste on see, mis määrab, kas akord on ma�oorne või minoorne. Nimelt kui III ja I astme vahel on kaks tooni (suur terts), on akord ma�oorne. Näiteks C-duur on C-E-G. C ja E vahel on suur terts.
Kui I ja III astme vahel on aga poolteist tooni (väike terts), on tegu minoorakordiga. Cm on C-D#-G. C ja D# vahel on väike terts.
I ja V astme vahel on alati 3,5 tooni (kvint), seetõttu on nii C kui Cm akordis G noot sees.
Tegelikult C-D# on suurendatud sekund, õigem oleks siis ikka E-bemoll
Epiphone Les Paul Custom / Epiphone SG G400 / Vintage V100 (EMG81/85) / Fender MIJ Stratocaster '93 > Dunlop Cry Baby > Marshall GV2 / Boss MD2 / Boss MT2 > EHX Stereo Electric Mistress > Fender FM210R Ibanez AW15ECE > Marshall AS50D
Faded wrote:Nojah, ma nii peenelt seda muusikateooriat ei jaga. Minu jaoks on D# ja Eb samad noodid.
tegemist on enharmoonilste nootide kyll, et nende kõla on täpselt samasugune, aga meeles peab pidama et kui räägitakse kolmkõlast siis on seal ka alati 1-3-5 aste, seega pead alati madaldama 3 astet või kõrgendama, olgugi et noot on sama, mis 2 astme kõrgendus, sest kolmkõla ei koosne nootidest 1-2-5 vaid 1-3-5, igegi kui sul tuleb teoreetiliselt ette näiteks 5 astme kahe kordne madaldus ei tohi sa seda kirjutada kui 4 aste vaid kui bb5