http://kitarr.astar.ee

Tere,

Mul on üks (tegelikult isegi 2 - teine on veel vingem ) sajaaastane muhe hollow body Orfeus (teist sellist tean olevat olnud ainult 1 inimesel veel - Karl Laanekasel kunagi, tema pill on tänaseks manalas):

http://www.tdpri.com/telephoto/data/500/IMGP7355.JPG

Sellel on mõnusad suured P-90 sarnased paganama hea mahlase bluesisaundiga helipead, mida juhitakse 3 (160 kilo-oomise!) potekaga - kaelahelku, sillahelku ja toon. Kusagile 2 poteka vahele (vist sillahelku ja tooni vahele) on rööpselt pandud 2 22piko(või-oli-nano?)faradilist kondekat. Kõik on muidu tore, ainult et tooni võiks vahel soovikorral veidi treblemaks saada keerata kui praegu (võibolla olen telede jääpuuri-tooniga liiga ära harjunud ja nüüd tundub orfeus lihtsalt ebaõiglaselt udune? )

Võimalik , et see skeem (panen õhtul skeemi praegusest seisust ehk pildi ka) ei olegi originaalseades, sest seal neid (ümber-)jootmise jälgi ikka on mitu-setu. Äkki kellelgi sarnast pilli (100% originaalskeemiga, spikriks) või oskab pakkuda minusugusele juhtmekartjale wiringu-skeeme sellisele komplektile minimaalsete muutustega, mis tagaks soovi korral natuke treblemat tooni?

(Ühtlasi - kui kellelgi sarnase pilli juppe leidub, oleksin huvitatud originaal tremolo-armist ja paarist mint konditsioonis valgest potekanupust. Oleks ka põnev teada mis aasta pill see võiks olla ja milline tema mudeli nimetus on jms - ega selliste kohta netist suurt leia)

tp

Ühest Les Pauli foormist leidsin sellise skeemi: mõlemale helipeale eraldi volüümi nupp ja ühine tooni nupp. Ehk on abiks.

Ma ei tea küll, mis on selliste pillide standard potede suurus aga 160 kohm on vist küll liiga vähe. Peaks olema nii, et mida väiksema väärtusega on kondekas ja mida suurema väärtusega pote, seda rohkem on treble'it.

elektroonika läheb ikka selle põhilise idee järgi nagu kõikidel pillidel, ega seal pole mingeid ime asju ju. Kui tahad natukene treble jms möllata siis komplektereri omale ise sellise programmi nagu "tonestack" järgi pote ja konde suhted.

Kui tahad treblet juurde, siis kõige lihtsam variant on jah uued poted, suurema väärtusega. 250K või isegi 500K peaks sulle küll kõrgeid juurde andma.

Kondekas peaks olema ikka 22nF. Kui ta oleks pikofaradites, laseks ta läbi ainult nii kõrgeid sagedusi, et tooninupp ei teeks mitte midagi. 22nF on täiesti tavaline väärtus kitarrides.

Kui potekavahetus ei aita, siis pead jah vist juba mingit aktiivskeemi vaatama.

oli jah, 22 nF ikka oli kiri peal

Tegelikult tal on lõviosa tooni ilmselt kinni ka selles naljanina-sillas, mille "sadulad" on pleksist "klaashambad", elik ka unplugged on tuhmim kui mistahes tele. Vbl alustangi sillast , sest plaan ei ole siguliist alfaromeot ehitama hakata ja pilli algupärane hing ära solkida. aga 250 potte võiks proovida vist küll (kuid need ju enam ei krabise nii armsalt kui originaalid )

väike juhtmekauge inimese dilemma tekkis korraks.

sellest tulenevalt küsimus -


mis juhtub kui kondekad on paralleelselt ahelasse ühendatud? kas sarnane keiss takistitega , kus kogutakistus väheneb, või pigem vastupidi (ainult et mahtuvuse kontekstis)?

Kondede paralleelühenduses mahtuvus liitub, jadas väheneb nii nagu takistus paralleeli puhul. St. samad valemid, aga kasutad teises kohas.

tore, seda ma lootsingi kuulda, tänud vastamast