http://kitarr.astar.ee

Palju sõltub helikvaliteedi suhtes instrumendi kaablist?

noh ikka päris palju... mida kehvem juhe seda rohkem ta sööb heli ja laseb igasugu körvalisi taustamyrasi läbi.
Ja mida pikem juhe on seda rohkem need asjad esile tulevad.

Kui juhtme kvaliteet on allapoole arvestust siis sealt ei tulegi heli läbi. Aga jah, kui kehva juhe siis põrandal lohistades tulevad igast mürad ja asjad läbi.

eelkõige söövad kehvad kaablid kõrgeid sagedusi maha(nende mahtuvuse tõttu). taustmürasid ei tohiks küll ükski natukenegi arvestatav kaabel siiski vastu võtta, aga põhijama on see et odavamad kaablid üritatakse peenikesed teha ja vähem traati kasutada ja siis juhtub nii et signaali ja maa juhe on liiga lägedal üksteisele ja seetõttu on mahtuvus suurem.

ma märkasin pärast enda saasta ibanezi kaabli(mis pilliga kaasa tuli) vahetamist thomanni 3-meetrise vastu, et pill oli tunduvalt "artikuleeritumaks" muutund, akordid olid palju vähem mudased, mikrokuubik kõlas tunduvalt paremini

See thomanni 3-meetrine on samas, julgen arvata, mitte palju kvaliteetsem kui ibanezu oma. Nii, et mis siis saaks kui kasutada ikka tippklassi juhet,

RAT juhet ?

void wrote:eelkõige söövad kehvad kaablid kõrgeid sagedusi maha(nende mahtuvuse tõttu). taustmürasid ei tohiks küll ükski natukenegi arvestatav kaabel siiski vastu võtta, aga põhijama on see et odavamad kaablid üritatakse peenikesed teha ja vähem traati kasutada ja siis juhtub nii et signaali ja maa juhe on liiga lägedal üksteisele ja seetõttu on mahtuvus suurem.

Odavate kaablite viga on see et varjestus on kehva ja tänus ellele tuleb justnimelt taustamyra läbi...

OFF: traat on natuke imelik söna...

Ma oskan sellepeale öelda vaid, et oh my god

Kustkohast see info pärineb, et keegi kidrakaabli soundivahest kõrvaga aru saab ? Seal on kümme muud faktorit, mis igal hetkel soundi mõjutavad (elektrivõrgu pinge konkreetsel ajahetkel (torgake tester seina ja vaadake, palju pinge 10min jooksul muutub)). Või siis helipea kaugus kabineti valjukast erinevatel ajahetkedel.
Kui on valida, kas osta 250.- või 600.- maksev kaabel, siis ostke rahuga odavam ja investeerige ülejäänu kuskile mujale - TE EI TEE NENDEL KAABLITEL KÕRVAGA VAHET!!! See vahe on psühholoogiline.

PS Ma ei räägi loomulikult vigastest kaablitest, millel varje lahti või sooned lühises.

Seda loomulikult et mingiks kaabli-pedeks pole ka mõtet hakata. Kusagil on ka piir. Ja 250 on juba täitsa ok hind 5m kohta (vist on 5m).

kiq wrote: Kustkohast see info pärineb, et keegi kidrakaabli soundivahest kõrvaga aru saab ? Seal on kümme muud faktorit, mis igal hetkel soundi mõjutavad (elektrivõrgu pinge konkreetsel ajahetkel (torgake tester seina ja vaadake, palju pinge 10min jooksul muutub)). Või siis helipea kaugus kabineti valjukast erinevatel ajahetkedel.
Kui on valida, kas osta 250.- või 600.- maksev kaabel, siis ostke rahuga odavam ja investeerige ülejäänu kuskile mujale - TE EI TEE NENDEL KAABLITEL KÕRVAGA VAHET!!! See vahe on psühholoogiline.

Saab, kohe kindlasti saab. Ja nagu eelpool seletatud on, on põhjuseks mahtuvus. Võta kasvõi üks ja sama enam-vähem OK kaabel ja tee sellest 2 juhet: üks 3 ja teine 25 meetrit pikk ja testi neid vaheldumisi otse võimendisse. Eriti hea oleks proovida muidugi pilliga, mis annab kõvasti kõrgeid sagedusi, näiteks korraliku Telega.

Kui gain põhjas, drop-D häälestuses müdistada, siis jah ei tee kaablitel vahet.

10 muud faktorit on muidugi, aga kui kõik ülejäänud heli mõjutavad asjad on korralikud, milleks kaablite pealt koonerdada?

600-kroonine kaabel on selge liig, sellisel juhul maksad sa küll juba rohkem snake oil-i eest. Mida iganes selle hinna eest reklaamitakse (kullatud kontakte, hõbedasisaldusega jootetina, oxygen-free jne), vaevalt need midagi muudavad. Aga 250-kroonine kaabel vs. 60-kroonine kaabel on juba adekvaatne võrdlus. Esimesel on korralik varjestus, paks isolatsioon, metallist pistikud (heal juhul veel nt. Neutrik või Switchcraft), korralik jootetöö ja stress relief (eestikeelne termin?). Teisel on puudulik varjestus, õhuke isolatsioon, nõrgad plastikust pistikud ja lohakas jootetöö. Kõige halvemal juhul on pistik otse ümber kontaktide valatud, nii et neile ei pääse ligigi.

sirver wrote:RAT juhet ?

RAT on efektipedaal. ProCo teeb küll audiokaableid, sa mõtled neid äkki?

VÄGA VÄGA suur vahe on instrumendi kaablil ja see on üks peamisi komponente, mida kiputakse alahindama!

Aga ma saan ka aru miks ja seda omaenda mälestustest:

1) Kui kitarri hakkasin mängima kõlasid minu jaoks kõik pillid ühte moodi - erinevad olid võimude ja effektide hääled:) Kaablil oli tähtis, et ei ragiseks ja pikkust oleks piisavalt, siis oli kõik ok:)

2) Mingi hetk hakkasin aduma erinevate pillide kõlavärvinguid, mis vahe on telel, stratil, les paulil jne.

3) Mingi hetk hakkasin aduma sama tüüpi pillide erinevusid - ei ole kahte pilli mis kõlaks 100% samamoodi.

4) Mingi hetk hakkasin aduma kaabeldusest/pedalitest tulenevat tone lossi - hea pilli ja hea võimu puhul on kaablist tulenev vahe ikka väga tuntav. Hea kaabliga on kõla ergas, puhas, keskpärane kaabel kipub kõrged ära sööma ja teeb sellega kogu kõlapilti mudasemaks. Eriti annab tunda kõrgemate nootide "kandvus".

Ja ei ole ka hi gain sellest murest puutumatu - ehki nii otseselt toonikaotust seal ei tunneta, tuleb mudasust siiski juurde.

Ehk see on kuulmise arenemisega kaasnev probleem, mida tõesti igaüks kohe ei pruugi täheldada. Aga see ei tähenda, et seda ei eksisteeriks:)

NB!!! Lisaks kaablitele on suur tähtsus ka kasutatavatel effektipedaalidel - enamasti käib signaal läbi skeemi ka välja lülitatud olekus, mis samamoodi sööb tooni! Selle probleemi lahenduseks on true bypass pedaalid või siis mõni True Bypass switch, millega saab pedaale ringist välja lülitada.


Lugupidamisega

Mony

Mony wrote:NB!!! Lisaks kaablitele on suur tähtsus ka kasutatavatel effektipedaalidel - enamasti käib signaal läbi skeemi ka välja lülitatud olekus, mis samamoodi sööb tooni! Selle probleemi lahenduseks on true bypass pedaalid või siis mõni True Bypass switch, millega saab pedaale ringist välja lülitada.

Kahe otsaga asi. True bypass võib tekitada samapalju probleeme, kui ta lahendab. Nimelt on sellise lülitusega plokk välja lülitatult sama, mis jupp kaablit. Ja kui sa paned hunniku selliseid plokke järjest, nende vahele patch-kaablid ja kummassegi otsa veel pika kitarrikaabli, kipuvad kõrged jällegi kaduma, sest põhimõtteliselt on sul lihtsalt üks pikk-pikk kaabel. Seda siis muidugi, kui kõik pedaalid on välja lülitatud.

Pealegi, sa kipud tänapäevaseid pedaale alahindama. Enamustel masstootmises olevatel pedaalidel on puhverdatud lülitusskeem (samas kui butiiktootjad kasutavad enamasti true bypassi). Sel juhul on sisendi ja väljundi juures lihtsalt väikesed puhvrid, ja releelülitus määrab, kas signaal jookseb skeemi või pedaalist välja.

Väga vähestel pedaalidel on praegu selline lülitus, kus skeem on tõesti üht otsa pidi kogu aeg signaaliahelas. See on vanemate pedaalide mure, kui taheti pedaalidele LED-e, aga 3PDT lüliteid veel ei olnud. Teatavasti true bypass + LED monopedaalil vajab 3PDT lülitit (stereopedaalil 4PDT lülitit). Ning isegi sellisel juhul ei ole probleem selles, et signaal läheks läbi skeemi. Probleem on selles, et sellise ploki skeem on järgmise plokiga paralleelselt ühendatub, mistõttu sisendtakistus langeb järsult, ja see hakkab kõrgeid sagedusi sööma.

Ma soovitaks sul alustuseks neid artikleid lugeda:
http://www.stinkfoot.se/andreas/diy/articles/suck.htm
http://www.stinkfoot.se/andreas/diy/articles/bypass.htm
http://www.geofex.com/Article_Folders/bypass/bypass.htm

Pedaalide puhul tuleks enne, kui asuda igale poole true bypassi toppima, kuulata ja vaadata, kas seda üldse vaja on.

ehk soovitate häid kaableid

Proel.

Kuna niikuinii hakkab igaüks soovitama seda, mida ta ise kasutab...