http://kitarr.astar.ee

Kas keegi oskab lihtsalt seletada, mis nende krihvide vahedega oli/on. Vanasti vist pandi nendega vähe mööda ja tänased kitarrid tulevad juba õigete vahekaugustega. Samas olen kuulnud, et Gibson pidi ikka veel mingisuguseid kitarre vanade kaugustega tootma. Kui palju need vanad kaugused häälestamist või mis iganes saju muudavad. Vanemad ja rariteetsemad Gibsonid on ju kõik vanade vahedega, ma ei usu, et keegi neid ümber laseks teha. Kas seal üldse kõrvale mingit vahet on? Äkki on vanadel vahedel isegi mingi pluss. Mis aastast need vahed muutusid kitarridel? Kas kellelgi on ka vanade vahedega kitarr ja kas mängib igapäevaselt sellega, Võiks panna siia ka mingi võrdluse uuemate vahedega.
Endale tulemas 1974 toodetud Morris Global Sound, samuti vist vanade vahedega ja sellest ka eelnevad küsimused.

esimese laksuga leidsin sellise asja.
http://www.cs.jhu.edu/~ihsahn/FretScale.html

Ma pakuks, et mida pikemad on vahed, seda ebamugavam on mängida. Seda ajaloolist kraami otsi guuglest. Aga kõrvale ei saa see kuidagi kõlada, sest noodid ju kostuvad sama kõrgelt ja sagedused on samad, sest muidu poleks uus kitarr enam sama mis vana(teised noodid kaelal)
Aga jah. tegelikult kui sa ütled et vanasti olid vahed pikemad, siis tahaks teada mis nipiga saavutati see, et kaelal kõik noodid olid samad kui nüüd (fretivahed väiksemad)

Mingeid uusi-vanu vahesid ei ole. Kui midagi, siis vanasti võisid krihvid sattuda sõrmlaualt ebatäpsemalt, kuna polnud võimalik kasutada CNC-masinaid.

Krihvide vahed sõltuvad kasutatavast keele pikkusest (scale), mille põhjal arvutataksegi krihvide vahekaugused. servedi antud link seletab kasutatud valemi ilusti lahti.

Lause Kitarrimeister Helmut Hark kodulehelt `Pytagorase astmetraadi jagamise vead on parandatud´
Ehk siis seda viga ma silmas pidasingi.

Jah, uut ja vana süsteemi pole olemas.
Pythagorase järgi on keele vibreeriva osa pikkus kindlas suhtes helikõrgusega, ja nii ta ongi. On välja arvutatud, kui palju peaks selle süsteemi järgi keel lühenema, et järgmine noot saada. Kui nüüd kitarri krihvid täpselt selle arvutuse järgi paika panna, siis pill ei häälestu täpselt - mida kõrgemad noodid kaelal, seda rohkem noodid mööda kõlavad. Seda sellepärast, et tegelikkuses keel alla vajutades veel venib ja ei vibreeri ideaalselt.
Selle kompenseerimiseks on kõige levinum variant roobi kallutamine, nii et madalamatel keeltel oleks reaalne lahtine pikkus veidi suurem kui vaja.
Need ülemised sadula süsteemid on rohkem totaalsetele noodipededele, keskmisele mängijale piisab tagumise sadula kompensatsioonist täiesti. Valdav enamus tehastest tulevaid pille on endiselt ainult tagant paika keeratud.
Krihvide endi vahekaugustes pole muutust olnud, ainult keele kogupikkuseid on erinevaid, aga krihvid on sellega seoses lihtsalt kas veidi suuremate või väiksemate vahedega, suhtarvud on samad.