http://kitarr.astar.ee

Vaatasin, et mis vahe siis neil kahel sordil krihvilihvil on, et nagu lamelihv 300 eeki ja kumerlihv 1000. Et lamelihvi puhul j22vad krihvid kandilisek aga kumerlihviga nagu lihvitakse krihvid uuesti kumeraks.

Kumb neist siis parem on- v6i on lihtsalt l6pptulemus kumerlihvi puhul ilusam ja kas lamelihv ka midagi kitarri puhul muudab ka.

Lamelihv on lihtsam - lükatakse krihv pealt siledaks ja valmis. Kumerlihv, mis peaks olema korrektne meetod, hõlmab krihvi profiili uuesti kumeraks lihvimist. Sellisel juhul on keel krihviga kontaktis täpselt selle keskkohas, nagu peab. Kui krihv on pealt lame, on keel krihviga kontaktis natuke suuremal alal, mis ühtlasi lühendab keele vibreeriva osa pikkust natuke ja põhjustab intonatsiooniprobleeme.

Faded wrote:Lamelihv on lihtsam - lükatakse krihv pealt siledaks ja valmis. Kumerlihv, mis peaks olema korrektne meetod, hõlmab krihvi profiili uuesti kumeraks lihvimist. Sellisel juhul on keel krihviga kontaktis täpselt selle keskkohas, nagu peab. Kui krihv on pealt lame, on keel krihviga kontaktis natuke suuremal alal, mis ühtlasi lühendab keele vibreeriva osa pikkust natuke ja põhjustab intonatsiooniprobleeme.

Intonatsiooniprobleeme- et nagu heli on tuhmim v6i...

Ei. Intonatsioon on kitarri võime olla hääles kogu sõrmlaua ulatuses. Eesti keeles öeldakse intonatsiooni sättimise kohta ka "oktaavide häälestamine", ehkki see on ainult asja üks aspekt.

Näide. Vajutad G-keele viiendal krihvil alla ja tõmbad keelt. Kui krihv on õiges kohas ja õige profiiliga, saad C-noodi. Kui krihv on pealt lame, on keele vibreeriva osa pikkus lühem ning sa saad kergelt (nt. viie sendi jagu) madalama C-noodi. Ehkki G-keel ise oli sul häälde pandud.

Krihvide asetus kaelal on väga täpselt paika pandud, et keele vibreeriv osa oleks just õige pikkusega. Kõik, mis seda pikkust mõjutab (krihvi asukoht ja profiil näiteks, samuti ka keele kõrgus), muudab ka nootide kõrgust, mida sa sõrmlaual võtad. Ja tegelikult pole see krihvide süsteem ideaalne, kuna keelte konstruktsioon, jämedus, mass ja muud parameetrid mõjutavad samuti võnkesagedust ja seega noodi kõrgust. Sel põhjusel ongi välja mõeldud süsteemid, nagu Earvana, Buzz Feiten, True Temperament ja nii edasi. Samas on see süsteem, mida praegu u. 95% kitarridest kasutatakse (sirged krihvid ja ülemine sadul, intonatsiooni sätitakse alumiste sadulatega) piisavalt adekvaatne kompromiss ja võimaldab kõik keeled rahuldavalt häälde saada, et need uudsed süsteemid pole seda asendanud.

ja siuke asi on ka veel et ykskõik kui millimallika täpsusega need krihvid sul ka paigas ei ole, siis seee kui kõvasti sa keele alla vajutad mõjutab tooni kõrgust niiguinii, yhesõnaga ideaalset krihvide asukohta pole olemas, on ideaalne keele allavajutusoskus

Faded wrote:.

Näide. Vajutad G-keele viiendal krihvil alla ja tõmbad keelt. Kui krihv on õiges kohas ja õige profiiliga, saad C-noodi. Kui krihv on pealt lame, on keele vibreeriva osa pikkus lühem ning sa saad kergelt (nt. viie sendi jagu) madalama C-noodi. Ehkki G-keel ise oli sul häälde pandud.

Kas ei peaks olema nii, et kui vibreeriv osa on väiksem, siis on noot kõrgem? Sest kuuendas vahes on meil juba C#, mis on kõrgem ning kahtlemata on ka keele vibreeriv osa väiksem. Või on seal jälle mingi oma konks?

Paganas, sul on õigus jah. Noot on sel juhul kõrgem.

Kuramus. Ma juba lootsin midagi uut ja huvitavat teada saada.