http://kitarr.astar.ee

Code: Select all

C                                 G
   Kardina taga akendes öö.
C                                        G
   Lauale jäänud mu mõtetu töö.
             F          G                C 
Lõppes muusika   ja vabanes vaikus,
         F          G                  C
viimane akord   kõrvus veel kaikus.

Kamina tules hõõguvad puud,
las hõõguda kaua ja mööduda kuud.
Kui kord kevadel taas õites on aed,
siis on minulgi saabunud aeg.

                F                      Am
REF  Mina uskusin õnne ja ootama jäin,
       G                        C
omaenese silmis uue maailma lõin.
        F                      Am        G            C
Olla piisavalt vana ja lõputult noor ma võin.
           F                          Am
Mõned tühised valed, liiga odavad tõed
         G                        C
nagu lumi kui sulas, üle ujutas jõed,
           F            Am       G     C
nende vool mind kannab tagasi.

Vahemäng

REF

Kardina taga akendes öö.
Lauale jäänud mu mõtetu töö.
Minust raamatut ei kirjuta keegi,
siiski edasi ja asi on seegi.

REF

Minust raamatut ei kirjutand keegi,
siiski edasi ja asi on seegi.

Code: Select all

G                 C      Em                  D
Küsisid, kuis elan, kuidas on mul läinud,
G                         C         Em   D
kaheldes, kas ikka tunnen ära veel.
G                     C       Em       D
Tõsi küll, ei ole ammu sind ju näinud,
G                      C          Em   D
harva kui mulle meenud kevadel.

        C                    D       Em               C
REF    Ei mäleta ma enam, kas olid selline.
C                   D        Em                     C
   Sa äkki olid kenam või oled kenam veel.
C                     D       Em                      C
   Siis kevad oli teine, see nüüdki pole jääv.
C                             D     Em               G          D     Em  G         D       Em
   On ammu möödas eilne ja hüvasti sa jää siin taeva all, jää siin taeva all.

Rääkisid, et sul oli olnud keegi.
Praegu sind ma küll ei oska aidata.
Midagi mulle tõesti sinus meeldis,
vaevalt nüüd seda suudan taibata.

REF

Code: Select all

D                     G
Miks sa eile ei tulnud,
A                        D
tume tundmatu mees?
D                 G
Eile oli veel aega ja
A                        D
ruumi neis tubades.

REF
Bm
Üksinda kuulasin kaua
G
hääbuva muusika kaja.
A
Eile oli su lähedust
D
minule meeletult vaja.
Bm
Šampusest märjal parketil
G
tantsisin üksinda tvisti,
A
üksinda neljal käel mängisin
D
klaveril.

„Miks sa eile ei tulnud?“
viimane küsimus veel.
Enne kui kustutab tuled
pahatahtlik portjee.

REF
Üksinda kuulasin kaua
hääbuva muusika kaja.
Eile oli su lähedust
minule meeletult vaja.
Šampusest märjal parketil
tantsisin üksinda tvisti,
üksinda neljal käel mängisin
klaveril.

Eile oli veel aega,
täna on liiga hilja.
Unustus laotab me üle
šampusest märja mantilja.

REF
„Miks sa eile ei tulnud?“
viimane küsimus veel.
Enne kui kustutab tuled
pahatahtlik portjee.
Šampusest märjal parketil
tantsisin üksinda tvisti,
üksinda neljal käel mängisin
klaveril.

REF
Üksinda kuulasin kaua
hääbuva muusika kaja.
Eile oli su lähedust
minule meeletult vaja.
Šampusest märjal parketil
tantsisin üksinda tvisti,
üksinda neljal käel mängisin
klaveril.

Code: Select all

     A          E          B                        E
Me läheme vajuva päikese lõõmavas punas.
     A              E                B                       E
Su juustesse kleepumas loojangu punakas kuld.
      A           E                  B                  E
Me jalge all viljad (arusaamatuid sõnad) rajaks
     A              E             B                      E
ja tee kõrval jõgi jääb pilduma hetkelist tuld.

Sa nüüd oled ilus: võin uskuda sinusse jälle.
Ma suudan – see teadmine ajuti õõvastab meid.
Ja ärevas voolus me näoga (ei saa aru) peeglis.
Meid ühendab endiste eneste lõhestav leid.

Me eksleme maal, mis ehk ükskord saab kuuluma meile,
kui rõõmust ja valust saab päevade ühtlane põim.
Kui õnnestuks ainsakski suveks meil sulada ühte,
siin maal siis saab elama ilus ja igatsev hõim.

Me läheme vajuva päikese lõõmavas punas.
Su juustesse kleepumas loojangu punakas kuld.
Me jalge all viljad (arusaamatuid sõnad) rajaks
ja tee kõrval jõgi jääb pilduma hetkelist tuld.

Me eksleme maal, mis ehk ükskord saab kuuluma meile,
kui rõõmust ja valust saab päevade ühtlane põim.
Kui õnnestuks ainsakski suveks meil sulada ühte,
siin maal siis saab elama ilus ja igatsev hõim.
Kui õnnestuks ainsakski suveks meil sulada ühte,
siin maal siis saab elama ilus ja igatsev hõim.