http://kitarr.astar.ee

Kui helistikus on määratud noodile kõrgendus või madaldus ja loo sees üksikule noodile ka kõrgendus või madaldus-millest siis lähtuda, kas topelt madaldada/kõrgendada?Või tühistab loo sees olev kõrg/mad helistiku oma?

Ega tal päris õiget kohta ei olegi. Ma olen zompsile öelnud, et Improviseerimise foorumi võiks teha üldisemaks, teooria-teemaliseks.
Praegu lükkasin selle muude teemade alla.


Muidu kui helistik määrab mingile noodile juba kõrgenduse/madalduse, siis pole seda eraldi vaja nooti sisse kirjutada. Ma ei usu, et see tähendaks topelt-bemolli/dieesi, sellisel juhul oleks juba mõttekam noot ära muuta.
Ega samas taktis samal noodil eespool bekarri ei ole? See nullib takti lõpuni vastaval noodil kõrgendused-madaldused ära.

saab tehtud

Muchas gracias
Ja teema kolib jälle...

helistiku kõrgendus, ehk algsesd dieesid ja bemollid mis noodijoonestiku alguses, peavad paika nagu rusikas silmaauku, aga hetkelised dieesis ja bemollid kehtivad ÜHE TAKTI ULATUSES. järgmises taktis kehtivad taas endist viisi Algsed helstiku märgid

Seda minagi ütlesin ju.

Aga siin on küsimus selles (nagu mina aru sain), et helistik määrab noodile x kõrgenduse/madalduse, ning mingis taktis on noodil x veel eraldi diees/bemoll ette pandud. Mis on ju nonsens. Ainus seletus, mida ma ette kujutan, on see, et noot x sai samas taktis eespool bekarri.

seda ta on jah, teine kord on ka dubelbemoll pandud, või dubeldiees, 2 x kõrgendatud

Faded wrote:Seda minagi ütlesin ju.

Aga siin on küsimus selles (nagu mina aru sain), et helistik määrab noodile x kõrgenduse/madalduse, ning mingis taktis on noodil x veel eraldi diees/bemoll ette pandud. Mis on ju nonsens. Ainus seletus, mida ma ette kujutan, on see, et noot x sai samas taktis eespool bekarri.

Iga juhumärk kaotab järgmises taktis oma kehtivuse.

Küsimus oli samas taktis, mitte järgmises
Seda, et juhumärgid kehtivad ühe takti piires, me teame juba.

Ai kurja see samas taktis jäi kahe silma vahele. Sry.
Aga milles siis kysimus praegu on ? Kui enam ongi ?

Küsimus oli selles, et mis mõte sellel topeltmärgil seal on.
Tea kas inime sai vastuse juba kätte ehk.

See topeltdiees või bemoll võib tähendada küll topeltkõrgendust või madaldust. Teine võimalus on, et siiski see topeltdiees läks sinna kogemata ja ei oma mingit tähtsust.

Mina kui 9 aastat solfedžot õppinu, oskan kommenteerida nii:
1) Need dieesid ja bemollid, mis pärast noodivõtit kirjas on, määravad loo helistiku ja jäävad kehtima terve loo ulatuses, kui just mõni bekaar ette ei tule, mis "tühistab" selle dieesi/bemolli ühe takti ulatuses.
2) Kui taktis tuleb ette juhuslikke dieese/bemolle nootidele, millel loo alguses madaldust ega kõrgendust määratud pole, siis need KEHTIVAD, ja topelt pole siin midagi, ühe takti ulatuses.
3) duubeldieesid/duubelbemollid tähistatakse vastavalt X ja kaks bemolli märki. Lugu ümber kirjutada pole mingit vajadust, sest see vahetaks loo helistikku.
4) Kui loo keskel tuleb ette koht, kus kõik loo alguses helistiku määranud märgid bekaaridega "nullitakse" ja asendatakse need mingite uutega, siis on tegemist helistiku vahetuse ehk modulatsiooniga. Kuula eurolaule, neis kõigis on modulatsioonid sees
5)Vaid helistikuvahetusega loos saavad ühes loos esineda nii bemollid kui ka dieesid. Vastasel juhul jätkatakse traditsiooni: Kui loo alguses on ütleme fa-diees, do-diees, sol-diees (tegemist on A-duuriga), siis ütleme neljanda astme kõrgendamseks lisatakse re ette diees, mitte mi ette bemoll!

Noh, jah, loodan, et on arusaadav.

Jah Cerridwed räägib õiget juttu !

Cerridwen wrote:2) Kui taktis tuleb ette juhuslikke dieese/bemolle nootidele, millel loo alguses madaldust ega kõrgendust määratud pole, siis need KEHTIVAD, ja topelt pole siin midagi, ühe takti ulatuses.

Niipalju kui mina aru sain, oli küsimus selles, et taktis tuli ette dieese/bemolle nootidele, millel loo alguses oli juba määratud kõrgendus/madaldus.
Kas see läheb siis topelt-dieesi/bemollina arvesse?