http://kitarr.astar.ee

Mulle meeldib kasutada 10-46 paksusega keeli, täiesti sellised parajad minu arust

Paksemate keeltega on üldiselt raskem mängida, sest keelte allhoidmiseks (ja ka bendimiseks) on rohkem jõudu vaja. Ehkki minu kogemuses see vahe eriti märgatav ei ole.

Paksemate keeltega on heli pehmem ja rikkalikum, peenemad keeled annavad selgema ja säravama heli. Eks sa pead ise erinevaid keeli proovima ja vaatama, mis sulle endale paremini sobib ja meeldib.


Peale keelte vahetamist oleks muidugi tark ka oktaavid uuesti paika seada, eriti kui sa ostsid paksemad või peenemad keeled.

see paksus on maitseasi.. öhuksemate keeltega on kergem mängida. aga paksematega on parem sound.
kudas sa eelmiste keelte paksust ei tea? vöi ple vaheteand enne? kui originaal keeled siis arvatavasti 9-sed keeled. ehk siis köige peenem keel on 0,009 tolli (inches?) kutsutakse lihtsalt 9-steks. myya saab aru kyll.
ma ise kasutan 10-seid ja need vist köige tavalisemad kah mo teada. kui yks number paksemad vötad siis ei tohiks niiväga harjumatu kah olla.. mitu numbrit paksemaid vöttes vöi tunda anda juba, et raske venitada.
proovi näiteks 10-seid. kui ei ole head siis järgmine kord keeli vahetades pane öhuksemad.

E: hiljaks jäin krt.

Samas 10-d ei ole ju kõik samad, siis te räägite praegu 10-46 keeltest, aga mulle näiteks meeldivad 10-52'd. Jämedamatel keeltel on tugevam heli ja samas on alumisi keeli ikka küllalt lihtne venitada.

Endal kaheksased. Olen rahul.

O_o
Kuidas sa selliste niitidega mängida saad, kas heli kiluks ei lähe?
Ja kas väga lõdvad ei ole niimoodi?

liivainimene wrote:Samas 10-d ei ole ju kõik samad, siis te räägite praegu 10-46 keeltest, aga mulle näiteks meeldivad 10-52'd. Jämedamatel keeltel on tugevam heli ja samas on alumisi keeli ikka küllalt lihtne venitada.

Mu meelest läheb 52 lõpp liiga lödiks ära. Need on minu arusaamist mööda mõeldud rohkem pillile, millel on kael teistsuguse skaalaga (veidi pikem?). Et umbes Les Pauli tüüpi vms. Pead muidugi selle arvamuse eest ei anna. Aga jah, strat tüüpi pillil on 52 ots nagu liiga lödi kuidagi.

kudas lödiks? kas paksem keel mitte just rohkem pingul ei ole?

no kui sa pole tähele pannud, siis keeltepakkidel on veel lisaks siukseid tekste peal:

Light Top/Heavy Bottom
Regular Light
Super Light Top/Regular Bottom
Heavy
Medium
Light Baritone Guitar

jnejne


ise kasutan addario EXL110 10-46 reg. light keeli. vhead

beckisagod wrote:Mu meelest läheb 52 lõpp liiga lödiks ära. Need on minu arusaamist mööda mõeldud rohkem pillile, millel on kael teistsuguse skaalaga (veidi pikem?). Et umbes Les Pauli tüüpi vms. Pead muidugi selle arvamuse eest ei anna. Aga jah, strat tüüpi pillil on 52 ots nagu liiga lödi kuidagi.

Stratil on pikem skaala kui LP'l ja seega on sama jäme keel võrreldes LP'ga rohkem pingul. Mul on 52'd stratil ja ei ole mingit kobinat. Ja jämedam keel on jah rohkem pingul kui peenem. (Kogu see jutt kehtib mõistagi sama häälestuse korral)
Lödi on muidugi ka udune mõiste, mida sa selle all silmas pead?

Kaheksastega võib olla nii raju heli kätte ei saa, aga legatodeks on ideaalsed;).

liivainimene wrote:Stratil on pikem skaala kui LP'l ja seega on sama jäme keel võrreldes LP'ga rohkem pingul. Mul on 52'd stratil ja ei ole mingit kobinat. Ja jämedam keel on jah rohkem pingul kui peenem. (Kogu see jutt kehtib mõistagi sama häälestuse korral)
Lödi on muidugi ka udune mõiste, mida sa selle all silmas pead?

Hmm, võib-olla Stratil on, aga kõigil Strat tüüpi (keretüüp siis) ei ole? Ega ma võin mööda ka panna, mingi eriline teadlane kitarride ja tehnika ehituse vallas ma pole. Nii mulle igal juhul üks tuttav kitarrist rääkis, aga ma olin purjus ka, nii et võib-olla see võrdlusmoment oli mingi muu pilli, mitte Les Pauliga. Igal juhul isiklik kogemus on see, et kui läksin proovimise mõttes 52. otsale üle, siis tundus nagu liiga lödi. Selles suhtes, et vibratot tehes oli nagu suht suur vahe võrreldes tavalise lõpuga, kõik oli ebalev ja paigast ära. Ehk siis umbes sama efekt, kui 11. pealt 9. peale minna. Bendid ca pool tooni kõrgemale, sest käsi on lihtsalt nii harjunud.

beckisagod wrote:Igal juhul isiklik kogemus on see, et kui läksin proovimise mõttes 52. otsale üle, siis tundus nagu liiga lödi. Selles suhtes, et vibratot tehes oli nagu suht suur vahe võrreldes tavalise lõpuga, kõik oli ebalev ja paigast ära. Ehk siis umbes sama efekt, kui 11. pealt 9. peale minna. Bendid ca pool tooni kõrgemale, sest käsi on lihtsalt nii harjunud.

aga ikkagi on 52. paksem kui 46. ja paksema peale yle minnes ei tohiks midagi lödi olla vaid vastupidi, keeled peaksid harjumatult pingul tunduma.
mida paksem keel, seda suurema pinge all ta on, sama häälestuse puhul.

Kert wrote:

beckisagod wrote:Igal juhul isiklik kogemus on see, et kui läksin proovimise mõttes 52. otsale üle, siis tundus nagu liiga lödi. Selles suhtes, et vibratot tehes oli nagu suht suur vahe võrreldes tavalise lõpuga, kõik oli ebalev ja paigast ära. Ehk siis umbes sama efekt, kui 11. pealt 9. peale minna. Bendid ca pool tooni kõrgemale, sest käsi on lihtsalt nii harjunud.

aga ikkagi on 52. paksem kui 46. ja paksema peale yle minnes ei tohiks midagi lödi olla vaid vastupidi, keeled peaksid harjumatult pingul tunduma.
mida paksem keel, seda suurema pinge all ta on, sama häälestuse puhul.

Selle asja nimi on ilmselt lähme üle ilgelt terava kõlaga keeltelt ilgelt pehme kõlaga keeltele ja samas vahetame veel firmat ka.

Kert wrote: aga ikkagi on 52. paksem kui 46. ja paksema peale yle minnes ei tohiks midagi lödi olla vaid vastupidi, keeled peaksid harjumatult pingul tunduma.
mida paksem keel, seda suurema pinge all ta on, sama häälestuse puhul.

No ma räägin seda, mis mulle tundus ja mingisuguse teooria pärast ma seda arvamust muutma ei hakka.