Skaalad improviseerimiseks

Skaalad, laadid, pentatoonikad, helistikud, pausid, taktimõõdud, akordid, noodimärgid, rütmid, tempod, terminid
k6ll
Site Admin
Posts: 1968
Joined: 13 Mar 2005, 16:08
Location: Tartu-Kesklinn
Contact:

Post by k6ll »

Et ärge pange lampi neid diiese ja bemolle kõige pealt paned ju noodid paika, Ma räägin näiteks Eb mazoori puhul. Kirjutad järjest noodi astmed ära ja siis kontrolluid 1 1 1/2 1 1 1 1/2 valemit.


kirjutad :

Eb F G A B C D Eb

ja siis kontrollid kas valemile ja näed et G ja A vahe on muidu terve toon ja skeem näeb ette pool järelikult pead madaldama A nooti ja saad Ab ja siis Ab ja B vahel peab olema terve toon skeemi järgi, aga antud hetkel on sul 1,5 siis madalda ka B nooti ja saad Bb.


võtame näiteks veel mingi helistikunäiteks Gb mazoor


paned noodid paika ja siis kontrollid skeemi vastavust

Gb A B C D E F Gb

ja siis kontrollid: Gb ja A vahe peab olema terve toon aga praegu on 1,5 siis madaldad A ja saad Ab, nii nyyd on sul Ab ja B mille vahe peab olema terve aga on 1,5 siis madalda B ja saad Bb, nii Bb ja C vahe peab olema 1/2 tooni aga on terve siis madaldad C-d ja saad Cb edasi Cb ja D vahe peab olema Terve aga on 1.5, siis madaldad D ja saad Db, siis Db ja E vahe peab olema terve aga on 1,5 siis madaldad E-d ja saad Eb. Eb ja F vahe peab olema terve ja ongi terve, sobib, ja F ja Gb vahe peab olema pool ja ongi pool

Gb Ab Bb Cb Db Eb F Gb



Või näiteks minoori puhul võtame näiteks F# minoor:
Minoori skeem on: 1 1/2 1 1 1/2 1 1

Paned F# G A B C D E F#


ja kontrollid valemit ja F# ja G vahe peab olema 1 aga on 0,5 tooni seega kõrgendad G nooti ja saad G#. nii G# ja A vahe peab olema 1/2 tooni ja ongi sobib. A ja B vahe peab olema 1 ja ongi, sobib, siis B ja C vahe peab olema terve aga on 0,5 seega pead kõrgendama C nooti ja saad C#, siis C# ja D vahe peab olema 1/2 ja ongi, siis D ja E vahe peab olema 1 ja ongi ja E ja F# vahe peab olema 1 ja ongi seega

F# minoor näeb välja selline:

F# G# A B C# D E F#

oluline oleks see et te oma astmed järjest ära kirjutate et alati tuleb. A B C D E F G A yksteise järgi nitte et te kirjutate A ja A##, ehk siis A## on sama mis B noot
Last edited by k6ll on 07 Mar 2007, 11:48, edited 1 time in total.
Marvin
Posts: 477
Joined: 21 Dec 2006, 10:39

Post by Marvin »

Kui tahate selgeks saada nootide asukohta kaelal, õppige ära C mazoorne (Ioonia) skaala VI2vert (6.keel, teine sõrm, vertikaalne) ja õppige selgeks kõik järgnevad patternid - D dooria 10. krihvist vertikaalselt, E früügia 12. krihvist vertikaalselt, F Lüüdia 13. krihvist vertikaalselt jne kuni jõuad välja 20. krihvi C Ioonia juurde. Jätad patternid meelde ja ajapikku kuluvad nad pähe. Ja siis et 6. laad mazoorist on minoor, siis näiteks Am on kõik täisnoodid (ilma bemollide ja dieesiteta) ehk klaveri valged klahvid.

C mazoori nootide vahe on lihtne meelde jätta ju klaveri klahvide järgi - valged klahvid. Kui vahel on must klahv, on vahe 1 toon, kui ei ole (E-F ja H-C), siis pool tooni.

Siis võiks netist välja printida tühjade kaelade pilte, ja need ilma igasuguse abita C mazoori täis kirjutada, see aitab kaasa meelde jätmisele. Võimatut ja keerulist pole siin midagi.

http://jguitar.com/scale?root=C&scale=I ... tes=sharps

Sealt võtate järjest 8. krihv C ioonia, 10. krihv D dooria, 12. krihv E früügia, 13. krihv F lüüdia jne..
Dhenry
Posts: 80
Joined: 24 Sep 2006, 12:29

Post by Dhenry »

Q148W6 wrote:
üldiselt, kui mul ei tule meelde, et kuidas see minoorne värk käis, siis mõtlen lihtsalt sellele, et Am skaalas on samad noodid mis C-s. Või siis lihtsalt mingi noodi minoorne skaala on sama, mis poolteist tooni kõrgema noodi mažoorne skaala.

Loodan, et said aru.


aitäh, see tegi kõik selgeks, tänud :)
User avatar
Le Bach
Posts: 25
Joined: 06 Mar 2007, 22:28
Location: Tallinn
Contact:

tere

Post by Le Bach »

Üritasin igatpidi aru saada neist skaaladest, ok sain aru, mis mõte neil on aga ei oske neid rakendada. MA ei saa neist nootidest ja tähtedest aru, kuidas neid mängida jne. Ma oleks väga tänulik, kui keegi saaks heliredeli tabina esitada, siis näeksin, mis noot kus asub.

Siiamaani olen improviseerinud oma süsteemi järgi, mis on lihtsalt meelde jätmine, mis keeled , mitmendast riffivahest hästi kokku kõlavad.
Babylon is falling
k6ll
Site Admin
Posts: 1968
Joined: 13 Mar 2005, 16:08
Location: Tartu-Kesklinn
Contact:

Post by k6ll »

pmst oleme oma jutuga jälle alguses
Kle le Bach kas sa tead mis on iga lahtise keele nimi?

Kui tead siis saad ju nende järgi selgeks teha mis noot mingil keelel, kus kohas on,

Minu arust noodi õppimises pole midagi rasket, aga kui sa ei õpi siis oled nagu kirjaoskamatu, et oskad rääkida kyll võõras keeles, sõnu tead ja mingeid stamp lauseid nt"no strip, only sex" :) vms. selles suhtes et minks muidu sulle inglis keele tunnis õpetati tähestikku ja lauseid ja grammatika reegleid ja ajavorme. Minu arust kui sa hakkad õppima mingit keelt siis võiksidasja ikka natuke süvenud detailsemalt mis tekitab sinus suurema arusaama ja rohkem loogisi seoseid.

Aga noh kui ei viici ingliskeele tunnis käia siis võid ju osta endala ka ala CD plaadi kus loetakse eesti keelne lause ja sina kordad seda ingliskeeles 10 korda järgi.
User avatar
Le Bach
Posts: 25
Joined: 06 Mar 2007, 22:28
Location: Tallinn
Contact:

Post by Le Bach »

Õigus, seepärast ma üritangi sellest asjast aru saada. Aga kuna pole mul muusikalt haridust, ei jaga ma sellest teooriast eriti midagi.
Babylon is falling
k6ll
Site Admin
Posts: 1968
Joined: 13 Mar 2005, 16:08
Location: Tartu-Kesklinn
Contact:

Post by k6ll »

ka ise õppides saab noodi selgeks , ega see ei nõua kindlasti õetajat vaid tahtmist ja lugemis oskust muud siin pole vaja ja n oh vähemalt 7 klassi haridusega inimesele ei tohiks eriti raske olla aru saada noodikirjast
User avatar
maddo
Posts: 549
Joined: 28 Aug 2006, 17:18

Post by maddo »

Aga mina ostsin endale Mätliku "kitarriaabitsa". Soovitaks ka teistel mitte nendest titekatest illustratsioonidest välja teha, kuna see nooditeadmatule inimesele (ükskõik mis vanuses) ikka väga kasulik raamat.
dirtdog
Posts: 38
Joined: 05 Dec 2006, 18:56

Post by dirtdog »

Aga kui on tegemist power akordidega.
Kuidas siis see mažoorne ja minoorne väljendub?
User avatar
Faded
Moderaator
Posts: 7711
Joined: 18 Apr 2005, 17:09
Location: Ida-Tartu geto

Post by Faded »

Power- ehk kvintakordid on neutraalsed. Kuna neil puudub hoopistükkis kolmas aste, siis pole nad ei mažoorsed ega minoorsed.
It's a well-known fact that 100% of people who sell their Telecasters, die.
dirtdog
Posts: 38
Joined: 05 Dec 2006, 18:56

Post by dirtdog »

C helistikus saaks siis kasutada vaid C, F ja G duuri, kui on tegemist kvintakordidega? Või see neutraalsus lubab seal kõiki kasutada?

Code: Select all

C
Dm
Em
F
G
Am
Bdim
C
Marvin
Posts: 477
Joined: 21 Dec 2006, 10:39

Post by Marvin »

Kui akordis ei ole sees kolmandat tooni, siis need on neutraalsed, nagu lp. Faded ütles. Nii et sa võid kvintakorde (nt C5) mängida julgelt nii mazoori kui minoori korral :wink:
dirtdog
Posts: 38
Joined: 05 Dec 2006, 18:56

Post by dirtdog »

ohsaa.. tänud.
User avatar
Baarmen
Posts: 307
Joined: 10 Dec 2005, 11:00

Post by Baarmen »

Faded wrote:Ühesõnaga, Cm akordid on samad, mis D# helistiku omad, kuna Cm on D# paralleelminoor.


Tegelikult päris nii ka ei ole. Kõige ilmekam näide, mida popmuusikas leidub, on see, et C ja Am on paralleelsed, ent Am's on sobiv kasutada E akordi, C's mitte nii väga.
k6ll
Site Admin
Posts: 1968
Joined: 13 Mar 2005, 16:08
Location: Tartu-Kesklinn
Contact:

Post by k6ll »

Mazooris on C-duur noodid c d e f g a b c'
Siin VII ja VIII astme vahe pool tooni.
VII ehk siis b noodil tekib tunglevus c noodi poole.
Proovige mängida helirida ja kuulete seda seitsmenda astme tunglest kui olete jõudnud 7 astme juurde heliredelit mängides siis saate aru, et nagu midagi oleks puudu, see lahenduslik noot
taas c.

Loomulikus minooris näiteks Am, mis on C parallel (noodid on a b c d e f g a').
VII ja VIII astme vahe on terve toon. terve toon ei tekita tunglevust.
Aga et tekitada kurva meelses helistikus samasugust tunglevust nagu mazooris,
et seitsmes aste tahab täiega kohe sinna oktavi nooti sisse lennata kasutatakse VII
astme kõrgendust seega a-molli harm. noodid nüüd (a b c d e f g# a).


Kõige tüüpilisem harmooniline järgnevus on I - V - I aste ehk
siis mazooris ( C- duuris) -
C(I) (noodid on c,e,g)
G(V) (noodid on g,b,d)
C I) (noodid on c,e,g)

Samasugust I - V - I järgnevust vaadates minooris kasutatakse V astme
akordis harmoonilist minoori
Am(I) (noodid on a,c,e)
E (V) (noodid on e,g#,b)
Am I) (noodid on a,c,e)

selle pärast kasutaksegi Am helistikus akordi E
Locked