Vennad Urbid - Õhtuvarjud akorde...
Posted: 24 Mar 2006, 14:14
...paluks. Ja ka muude vendade Urbide lugude, mis juba siin kitarrrilehel juba üles tähendatud pole.
Tänan juba ette.[/b]
Tänan juba ette.[/b]
Teemad kõigest, mis on seotud kitarriga
https://kitarr.astar.ee/forums/
St et tahad kõike Urbide lugusid üldse ??vanahalb wrote:...paluks. Ja ka muude vendade Urbide lugude, mis juba siin kitarrrilehel juba üles tähendatud pole.
Tänan juba ette.[/b]
Code: Select all
G
I'm sitting in the railway station
Bm Dm E7
Got a ticket for my destination, mh - mh
Am F
On a tour of one night stands my suitcase and guitar in hand
G D7 G
And every stop is neatly planned for a poet and a one man band
Chorus
C G C
Homeward bound, I wish I was, homeward bound
G Am
Home, where my thought's escaping
G Am
Home, where my music's playing
G Am D7 G
Home, where my love lies waiting silently for me
Eks olnud sinus sangarite valjust
kui ohverdasid elu muinasloo
sa narrile, kes toitus pisinaljust
sa narrile, kes toitus pisinaljust
ja laulis vahel kahe valuhoo
Sa imetled ta ujelust ja haljust
kui moodustaks ta erilise soo
kuid ta ei hõlma iial sinu paljust
kuid ta ei hõlma iial sinu paljust
ehk selgeks sai küll päikeste argoo
Vaid sellega ta täidab üht su lünka
et säratad ta ilmet igisünka
kuid täiuseni viid ta taju kord
te teineteise siirdute kui sõtta
kuid kumbki ei saa võite kaasa võtta
need haihtuvad kui muusika akord
Eks olnud sinus sangarite valjust
kui ohverdasid elu muinasloo
sa narrile, kes toitus pisinaljust
sa narrile, kes toitus pisinaljust
ja laulis vahel kahe valuhoo
Code: Select all
Am
eks olnud sinus sangarite valjust,
Dm Am
kui ohverdasid elumuinasloo
F C
sa narrile, kes toitus pisinaljust
F C G7
sa narrile, kes toitus pisinaljust
F E7 Am
ja laulis vahel kahe valuhoo.
Sa imetled ta ujedust ja haljust,
kui moodustaks ta erilise soo,
kuid ta ei hõlma iial sinu paljust,
ehk selgeks sai küll päikese argoo.
G F C
Vaid sellega ta täidab üht su lünka,
G F C
et säratad ta ilmet igisünka
Dm F E7
ja täiuseni viid ta aju kord.
Te teineteist siirdute kui sõtta,
kuid kumbki ei saa võite kaasa võtta,
need haihtuvad kui muusika akord.
Mu hinges koos on munk ja sübariit.
Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem.
Kesk aja hallust köen kui tuleriit
ja otsin kõige kiuste elulähet.
Ma olen enesele mõistatus,
mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust.
Pean aardeks naeru kergemeelses suus
ja rituaalriistaks narrikuljust.
Ma nagu kangelasi vaatan neid,
kes sooritavad mõne siira patu.
Kesköiti emban templikünniseid
ja kujutlen, et olen sõltumatu.
Kui väsin laulust, lembest, valgusest,
mind haarab kurbus, milles troost ja tabu,
ja päästab üksinduse kalgusest,
mis ikka seirab pääsmatult vabu.
On hurmav juhustele anduda
ses sätendavas ulmabakhaalis,
nii elu täiusesse kanduda
kui pintslitõmme värvijulges maalis.