http://kitarr.astar.ee

asi selles et kui ma istun toolil, siis tulevad lood kõik hästi välja aga kui ma mängin püsti koos rihmaga siis kõlan ma nii nagu mõni kes esimest korda üldse elus kitarri näeb

et küsimus, milles asi?

asi on selles et sa pole harjund, mängi tihedamini püsti seistes, ja vähese aja pärast sa leiad et vahet pole kummas asendis mängid.

ega vist pole tore mängiuda ka kui pill põlvini ripub ..eks rihm mängib oma rolli..endal on näiteks sellel rihm liiga lühike ja on lihtsalt ebamugav mängida.

Oleneb ka kuidas sa mängid, strummides pole rihma pikkus vast niiväga oluline (saab vabalt powerstance'i kasutada), küll aga soolot naljalt ei lase kui pill põlvini on. IMO.

niiet lihtsalt peaks rohkem rõhku panema püsti mängimisele?

edit: seda ka, millises asendis keegi püsti mängib? mina eelistan parem-jalg-ees stiili...nii ma näen rohkem oma fret'e ning suudan paremini mängida...

Angel of Death wrote:niiet lihtsalt peaks rohkem rõhku panema püsti mängimisele?

edit: seda ka, millises asendis keegi püsti mängib? mina eelistan parem-jalg-ees stiili...nii ma näen rohkem oma fret'e ning suudan paremini mängida...

Just jah, kõik see on harjumise ja harjutamise asi. Muidugi, eks igal pillimängijal ole see individuaalne, sest keha proportsioonid on erinevad ja mõnel on mugavam veidi madalamal pilli hoida, teisel jällegi kõrgemal. Proovi lihtsalt seda rihma sättida vastavalt endale. Vana kulunud soovitus on ka see, et pilli asukoht keha suhtes ei tohiks eriti muutuda, oled sa siis püsti või tooli peal istudes. Jälgi ka seda, et sõrmlaua-käsi mängimise all otsest piget ei tunneks. Pinge tekib eriti siis, kui sa pead sõrmlauda "grääbima", s.t. et pill on väga madalal. Mõnikord on ehk äge, rokkida nõndaviisi, et pill peaaegu põlvel, aga see on ju kõigest näilisus.

mm okei..küsiks ka veel selle ära, et kas ma mängin valesti kui mul pöial on kaela tagant väljas (nt soolode ajal, võttes osasid duure)?

Angel of Death wrote:mm okei..küsiks ka veel selle ära, et kas ma mängin valesti kui mul pöial on kaela tagant väljas (nt soolode ajal, võttes osasid duure)?

Oleneb, et kas sa mängid klassikalist kitarri või elektrikitarri. Klassikalisel kitarril peab kogu aeg olema pöial suht kaenla taga keskel, aga see vist pigem sellepärast, et klassikalisel kitarril on kael paksem.
Kui mugavam on mängida pöial väljas, siis pole ju mingit küsimust. Minul näiteks võib pöial isegi vastu bassi E keelt, kui kõrgemaid noote mängin.

Mh, ma võtan mõnikord D-duuri (D/F# täpsemalt) nii, et pöidlaga vajutan E-keelt teises vahes.

tänan abi eest

PS: paljusi lugusi on isegi lihtsam mängida kui kasutad pöialt viimasel keelel. Muidugi akustil on see raskem aga mängitav. Pmtst positsioonid pole tähtsad peasi et endal hea on ja ei tasu kellegi järgi midagi sättida. küll ise leiad om õige

Ühte asja peaks muidugi mainima.
Kui sa oled soolokitarrist ja sul on rihm suhteliselt lühikeseks tehtud, et soolosid paremini mängida, siis on raskem pöidlaga viimast keelt võtta, sest ranne on kitarri kaelast allpool tavaliselt. Kui aga rihmaga on kitarr alla lastud, niiet ranne on käe tavaliseimas asendis kitarri kaelast üleval pool, siis on kergem võtta pöidlaga.

Mina aga eriti pöialt ei kasuta, sest see tegelikult teeb paljude akordide vahetust aeglasemaks. Eriti barre akordide vahetust (Näiteks võtad lahtise D akordi koos pöidlaga ja tahad kiiresti Bm barre akordi minna) kuss peab ranne ülevalt alla liikuma ja see teeb aeglasemaks (kasvõi millisekundite võrra).
Kuid siiski pole ükski viis vale.

Kusjuures pöidlaga mängiti pigem sellepärast, et seitsmendat keelt pöidlaga võtta seitsmekeelelisel akustil (Näiteks venelastel).