Siin on minu kolm uut elukat - Electro Harmonix Screaming Bird (treble booster), Electro Harmonix Little Big Muff (fuzz) ning Behringer TO100 (overdrive).
Treble boosterite hiilgeaeg jääb 1960-70ndatesse, kus nad olid paljude kitarriheeroste teenistuses - Ritchie Blackmore, Eric Clapton, Brian May. Uskuge või mitte, kuid Tony Iommi varajane kuulus heavy metali saund tuli Dallas Rangemaster treble boosterist (oli küll veidi ümber tehtud). Kui oled oma lampvõimust välja keeranud naturaalse kärina, lükka treble booster järgi ning tulemus on käre!
Faded võrdles Screaming Birdi enda Dallas Rangemasteri klooniga ning ta kurtis, et ta lõikab päris palju bassisagedusi ära ning saund on nasaalne. Pean temaga nõustuma, kuid ma ei ole väga pettunud. Kui panna ta Little Big Muffi kõrval tööle, on tulemus väga vinge! Muff on lihtne pedaal, sellise karmivõitu iseloomuga. Screaming Birdiga saab ta muuta veidi tsiviliseeritumaks, andes talle kõrgeid juurde. Versatiilsus on üks paganama hea omadus, kas pole nii?
Kuid Electro Harmonix tõi nüüd välja Big Muff Pi /w Tone Wicker'i. Ta on nö "2in1" pedaal, wicker lülitiga saab vajadusel kõrgeid juurde tuua. See mudel on osutunud väga populaarseks ning tulevikus tahaks selle endalegi soetada - see oleks minu jaoks ideaalne Muff. Maksab krõbedad €89, kuid mis sa teed.
Tahaks Fadedi Dallas Rangemasterit proovida - kui ta on tõesti Screaming Birdist parem, annan oma treble boosteri tema kätte ning ta teeb selle Dallas Rangemasteriks ümber.
Ning minu Behringer TO100, mis kõvasti elevust tekitanud on.

Ta oli plastikust karbi sees, kaasas mõned paberid (a'la mis nupp mida teeb, kuhu torgata kaablid etc.). Sisu kohta poetas Faded eespool paar sõna.
Nüüd siis välimusest. Kaaluks on tal 330 grammi, mis pole iseenesest üldse halb tulemus. Tal on 3 nuppu, drive/tone/level. Drive & Tone liiguvad veidi kergelt võrreldes Level nupuga, kuid see on köömes. On võimalik ühendada 9V adapteriga. Üldiselt on koostekvaliteet päris hea, midagi ei logise ning pedaal on silmale ilus vaadata. Aga see lilla värv...kujundusosakonna juhataja tuleks saata keskaegsesse piinakambrisse, äkki tuleb siis mõistus pähe.
Patarei vahetamine on veidi tüütu - selleks peab mõlemalt poolt nupud sisse pressima, vedru läheb kokku ning kaas tuleb pealt ära. Vajab veidi pusimist, kuid pole hullu.
Olemuselt on ta Tubescreameri koopia ning oma ülesannet täidab ta üpriski hästi (bluusist klassikalise rokini).
Nagu Faded eelnevalt mainis, on müra toatingimustes täiesti talutav. €10 eest on pedaali küll, ütleks ma.
Kuna esimene kogemus Behringeri pedaaliga on positiivne, plaanin tulevikus veel kaks selle firma pedaali soetada.
Kõige rohkem saavad kiita Behringer TU300 (häälestaja) ning Behringer DD400 (delay), tuleb ära proovida.
PS. GAS on üks hirmus asi. Pidin spetsiaalselt ühe sahtli puhtaks tegema, kuhu siis oma karbid sisse viskasin. Kui oled midagi kätte saanud, tekivad juba uued kurjad plaanid. See on haigus!
Parimat soovides,
Uku