Re: Elektrikitarri otsingutel - võta aega, see on vaeva väärt!
Posted: 19 Jan 2009, 22:59
Mnjah. Hetkel on mu viimase nädala kitarriretkel veendumus sedavõrd muutunud, et Les Paulid on seljatanud selgelt Stratid. Olen üritanud leida LPdes seda, mida nad algajate ees varjavad. Aga ei, omaduste poolest nad strat tüüpi pillidele alla ei jää ning välimuse poolest on igati väärikad.
Õige pilli leidmise käigus tekib paratamatult võrdlusmomente ning hetkel on omavahel konkureerimas EPIPHONE LP CUSTOM, mis on oma kuldse dekooriga nii kuradi ilus, et võtab silma märjaks (Sellest Stanfordis asuvast va Gibsoni kapist üritan ma nimme eemale hoida). Customi soundcheck pakkus kõike, mida mida mu kõrvaldele vaja oli. Veider on aga väga väike hinnavahe. Stanfordis (8660,- EEK) ja Thomannis (8339,- EEK). Kui suurem erinevus oleks või kui Stanfordi hind algaks 7-ga, siis oleksin otsustanud. Customile sekundeerib EPIPHONE LP STANDARD, mis silmale sedavõrd kirevat ilu ei paku ning mille fretboard on mahagony, mitte rosewood. Hind Stanford 6270,- versus Thomann 5601,-. Algaja elektriku kõrvade seisukohalt oli Custom puhtam... ei ole piisavalt sellist sõnavara, et oskaks päris täpselt väljendada. Lõpkokkuvõttes ei olnud ullu, Standard võib Customit mõnel juhul isegi asendada. Kolmanda pillina kripeldab mul jubedalt IBANEZ ART320-TGB, mida aga Eestis paraku testida ei saa. Seega proovin ammutada võimalikult palju informatsiooni mujalt ning ehk on kellelgi Ibanezi ART seeria pillidest oma arvamus?
Nagu varem öeldud, enne veebruari ma pilli ära ei osta ei saa, seega agoonia ja unelm on tänaseks omavahel segunenud, kuid seda enam saan ma asjas kogemust ja võimalust erinevaid tootjaid läbi katsuda. Kõlab veidrana, mingi sell otsib endale esimest pilli ja näeb nii kõvasti vaeva. Ilmselt tuleb see lihtsalt sellest, et akustidega on olnud väga pikk kogemus. Tegelikult on see igati huvitav ja mõnus aeg olnud. Olen tänaseks rääkinud ka mitme muusikuga ja kuulanud üht-teist nõu. Ka siin kehtib lõpkokkuvõttes tõdemus, et niipalju, kui on kitrimehi, niiapalju on ka arvamusi. Ehk siis põhimõtteliselt tuleb otsus ise ära teha. Aga otsus ei ole lihtne, sest Eestis müüdav riistavalik on võrreldes internetiga ja muu ilmaga naa kasin.
Õige pilli leidmise käigus tekib paratamatult võrdlusmomente ning hetkel on omavahel konkureerimas EPIPHONE LP CUSTOM, mis on oma kuldse dekooriga nii kuradi ilus, et võtab silma märjaks (Sellest Stanfordis asuvast va Gibsoni kapist üritan ma nimme eemale hoida). Customi soundcheck pakkus kõike, mida mida mu kõrvaldele vaja oli. Veider on aga väga väike hinnavahe. Stanfordis (8660,- EEK) ja Thomannis (8339,- EEK). Kui suurem erinevus oleks või kui Stanfordi hind algaks 7-ga, siis oleksin otsustanud. Customile sekundeerib EPIPHONE LP STANDARD, mis silmale sedavõrd kirevat ilu ei paku ning mille fretboard on mahagony, mitte rosewood. Hind Stanford 6270,- versus Thomann 5601,-. Algaja elektriku kõrvade seisukohalt oli Custom puhtam... ei ole piisavalt sellist sõnavara, et oskaks päris täpselt väljendada. Lõpkokkuvõttes ei olnud ullu, Standard võib Customit mõnel juhul isegi asendada. Kolmanda pillina kripeldab mul jubedalt IBANEZ ART320-TGB, mida aga Eestis paraku testida ei saa. Seega proovin ammutada võimalikult palju informatsiooni mujalt ning ehk on kellelgi Ibanezi ART seeria pillidest oma arvamus?
Nagu varem öeldud, enne veebruari ma pilli ära ei osta ei saa, seega agoonia ja unelm on tänaseks omavahel segunenud, kuid seda enam saan ma asjas kogemust ja võimalust erinevaid tootjaid läbi katsuda. Kõlab veidrana, mingi sell otsib endale esimest pilli ja näeb nii kõvasti vaeva. Ilmselt tuleb see lihtsalt sellest, et akustidega on olnud väga pikk kogemus. Tegelikult on see igati huvitav ja mõnus aeg olnud. Olen tänaseks rääkinud ka mitme muusikuga ja kuulanud üht-teist nõu. Ka siin kehtib lõpkokkuvõttes tõdemus, et niipalju, kui on kitrimehi, niiapalju on ka arvamusi. Ehk siis põhimõtteliselt tuleb otsus ise ära teha. Aga otsus ei ole lihtne, sest Eestis müüdav riistavalik on võrreldes internetiga ja muu ilmaga naa kasin.