http://kitarr.astar.ee

Selle jätsid ka välja, et intervallidel on mitu varianti. Sekund saab olla kas suur või väike, sama käib tertsi, seksti ja septimi kohta.

Intervallid oleks pooltoonides mõõdetuna järgmised (sulgudes lühendid):
0 - priim (p1)
1 - väike sekund (v2)
2 - suur sekund (s2)
3 - väike terts (v3)
4 - suur terts (s3)
5 - kvart (p4)
6 - vähendatud kvint (>5) / suurendatud kvart (<4)
7 - kvint (p5)
8 - väike sekst (v6)
9 - suur sekst (s6)
10 - väike septim (v7)
11 - suur septim (s7)
12 - oktaav (p8)

Samuti võib iga intervall olla ka vähendatud või suurendatud (seda kutsutakse vist intervalli altereerimiseks). Vähendatud tähendab pooltooni võrra väiksemat intervalli, suurendatud pooltooni võrra suuremat. Seda siis puhaste intervallide (priim, kvart, kvint, oktaav) puhul. Muudel intervallidel on vähendatud variant väiksest veel pooltooni võrra väiksem, ning suurendatud variant suurest pooltooni võrra suurem. Ehk siis, vähendatud sekund on väiksest sekundist pooltooni võrra väiksemt, ehk sama mis priim. Suurendatud sekund on sama, mis väike terts, suurendatud septim sama, mis oktaav.


Mis B-sse ja H-sse puutub, siis vähemalt kitarrimuusikas on standardiks saanud B.

Jah, ma jätsin palju asju välja, sest see võib ikka päris segadusse ajada. Olemas on ju ka veel septakordid, >7 jne. aga see on algajatele väga raske.

eesti muusika teooria õpetus tuleneb saksamaalt, seal on H (ho) noot nimega si ja B tähendab si bemoll. Mikimaa muusikateoorias on B si ja Bb si bemoll, kuna enamus akordi mängimis kultuuri pärineb miki maalt siis kasutatakse akordides ka B ja Bb
dieesiga helistikud käivad kvintides (puhtas) ja bemolliga helistikud kvartides( puhtsas), et yks kõik siis kui sa hakkad C-st liikuma kas kogu aeg kvartides edasi siis saadki ju kõik helistikud, mis yhel hetkel kohtuvad:
kvartides (igast uuest noodist kvardi)
C F Bb Eb Ab Db Gb Cb
kvintides
C G D A E B F# C#

see ju ongi kvart kvinti ringi tähendus

ja sa võid nad ka omavahel kokku viija sest ükski normaalne tüüp üle 6 märgi ei mängi, et siis saaksid teha harjutusi kõigi 12 helistikus

kvintides -> <-kvartides

C G D A E B F#/Gb Db Ab Eb Bb F C

ja pole ju vaja selteda neid märke nonsens on õppida ja jätta meelde mis märgid on mingis helistikus kui sa saad nad ju tuletada selle järgi , et mazoorse helistiku skeem on 1 1 1/2 1 1 1 1/2, ja selle järgi saad ju kõik oma märgid tuletada, kui tead et si ja do ning mi ja fa vahel on pool toon mujal terve toon, siis võta yks kõik mis noot toonikaks kirjuta nootide vahele see skeem ja kirjutadki märgid juurde

ja kui sa pole kvart kvindi ringi pähe õppind siis tea, et dieesi märkidega viimane diees on selle helistiku 7 aste, nagu näiteks kui sul on yks diees siis F# siis see on 7 aste helistikule G, ja bemolli helistikudega on nii et eelviimane bemoll näitab helistikku (v.a 1 bemoll) näiteks 2 bemoll, siis eelvimmane bemoll on si bemoll, mis ongi 2 bemolliga helistik.

Hea, et ma muusikakoolis käind. Muidu ei saaks praegu mitte midagi aru

Jah, k6ll, see 1 1 1/2 1 1 1 1 1/2 on jah päris hea skeem.

Ja kes veel ei tea, siis minoorses helistikus on kolm varianti:

Loomulik: kõik nii nagu mängima peab.

Harmooniline: 7. aste kõrgendatud 1/2 tooni võrra.

Meloodiline: 6. ja 7. aste kõrgendatud 1/2 tooni võrra, aga alla tulles ei mängi mitte meloodilist vaid loomulikku, ehk siis tühistad 6. ja 7. astme kõrgendused.

lihtversioonil on ikka ka nimi: loomulik

jap, ei tulnud meelde.

Kuna ma üsna algaja ja muusikakool ka võõras, siis ei saanud ma sellest asjast mitte midagi aru...

romm nr 5 kle mis siin aru siis saada. kitarri iga astme vahe on pool tooni võta näiteks 5 keele III aste ja mine sellel sama l keele edasi terve terve pool terve terve terve pool tooni ja oledki mänginud terve keele ulatuses mazoorse heliredeli.

ehk siis maakeeli: 3 5 7 8 10 12 14 15 aste viiendal keelel

ka veidi loll küsimus, kõik jutt arusaadav seni küll, eriti k6lli variandis, muusikahariduseta inimene nagu ma olen.

Aga et neid akorde võttes skaala järgi, siis kas minoorsete skaalade puhul kehtib sama loogika mollide ja duuride osas, nagu mažoorses?

Ehk, kui C-duur on selline, siis kuidas oleks C-moll?
C
Dm
Em
F
G
Am
Bdim
C

minoorsed skaalad näevad välja nii:

esiteks, noodivahed on 1, pool, 1, 1, pool, 1, 1

akordid:

i - minoor
ii* - diminished
III - mažoor
iv - minoor
v - minoor
VI - mažoor
VII - mažoor
viii - minoor

ja C-molli akordid oleksid siis:

Cm
Ddim
D#
Fm
Gm
G#
A#
Cm



üldiselt, kui mul ei tule meelde, et kuidas see minoorne värk käis, siis mõtlen lihtsalt sellele, et Am skaalas on samad noodid mis C-s. Või siis lihtsalt mingi noodi minoorne skaala on sama, mis poolteist tooni kõrgema noodi mažoorne skaala.

Loodan, et said aru.

Ühesõnaga, Cm akordid on samad, mis D# helistiku omad, kuna Cm on D# paralleelminoor.

mina jään mummuteooria juurde
http://video.ultimate-guitar.com:82/blues_scale.jpg

Eb ja Cm on paraleelid muidu, kuigi D# on sama noot mis Eb , sest noodid on seal helistikus

Eb F G Ab Bb C D Eb

ja kui sa C-st hakkad mängima siis on loomulik C minoor helirida