Käisin siis täna Rakvere Stanfordis Stratocastereid uurimas. Lendasin uksest sisse, esitasin oma nõudmised ning mainisin mokaotsast, et minu näol on tegemist harvaesineva elukaga - vasakukäelisega. Müüja tõsisele näole ilmus koheselt kaval naeratus ning ta teatas, et neil pole poes ühtegi vasakukäeliste kitarri. Kuid ma olen vasakukäelisena harjunud, et mind pillipoodides üle lastakse. Pühkisin pisara, mis momentaalselt tekkinud oli ning suundusin poe tagumisse nurka, kus seisid dünaamilise ning seksika kujuga paremakäeliste Yamaha Pacificad ning üks tagasihoidlik Stagg S300 Vintage Sunburst. Haarasin tolle Staggi, võtsin istet ning hakkasin oma kotkapilguga viimistlust uurima. Kohe hakkas silma väga kehvalt valmistatud pickguard, muu oli korras nagu Norras. Vaatasin üle ka sõrmlaua ning kaela - libistasin kätega sõrmlaua alt ning pealt üle ning veendusin, et sellel pillil ei turrita üksi astmetraat välja. Krihvid olid igati ilusad ning õigel kohal. Siiski jäi mulle kaelaprofiil mõistatuslikuks - mida head annab ca 10 sentimeetri pikkune kandiline osa ülemiste krihvide juures. Iseenesest oli kael sirge ja puha. Enda ESP/LTD'l praktiliselt puudub selline osa ning ülemistele krihvidele on palju mugavam ligipääs. Sellest hoolimata on see 2700-kroonine säästu stratokaster igati roogitav räim.
Igatahes, seltsimehed, jätkan oma aruannet. Samal ajal, kui tubli müügimees oma alamõõdulisest sülearvutist Eesti Stanfordi poodides pesitsevaid vasakukäeliste labidaid otsis, suundusin mina vana hea Yamaha Pacifica seeria poole. Ma ütlen teile, see pill on SEKS! Ma võtaks ta kasvõi voodisse kaasa. Viimistlus oli samuti lihtsalt suurepärane selle hinnaklassi pilli kohta. Krustok, ma olen kade su peale.
Müüja küsis, et ega sa seda paremakäeliste Stagg'i vasakukäeliseks ehitada ei taha? Ma mõtlesin hetke ning võtsin jälle selle S300 seina pealt alla. Keerasin ta süles teistpidi ning veendusin, et volüümi- ega tooninupud segama ei hakkaks. Kaabel on see, mis võib alguses tunduda võõrkehana. Siis mõtlesin jällegi, et ümberehitus läheb pilli hinda arvestades kena kopika maksma. Samas oleks tore olla wannabe Hendrix. Seejärel pakkus mees mulle Fender Squier Affinity tellimise varianti. Ta kiitis, et Squierid on üllatavalt ühtlase kvaliteediga pillid. Pilli hind tuleks ca 3200-3400 krooni. Kuid siis telliksin ma pilli juba Thomannist, sealt saaks 2630 krooniga. Küsisin siis, et kas tõesti millalgi vasakukäeliste kitarre pole tulemas? Ta ütles, et kahjuks mitte. 6 aasta jooksul on nad müünud ainult ÜHE vasakukäeliste pilli - uskumatu. Ma ei imesta, miks müügimees niivõrd tõrges oli

Ütlesin siis, et eks ma pean R Musicu'sse Stagg'i vaatama minema. Ta ütles, et pole eriti mõtet, sest nemad tellivadki R Musicu'lt ning neil on vasakukäe pillidega sama olukord. Kurat võtaks, elu on ikka seiklus. Nüüdsest peab hoidma silmad lahti ning käima aeg-ajalt pillipoodides müügimehi tüütamas - mine tea, äkki näkkab.
Purustaks ka ühe müüdi : "Stagg's are for fags". Põle ta ühti omasooihalejate pill, täitsa hea relv, kui oskad valida.
Igatahes, too 10-minutiline jalutuskäik kulus ära. Sai näppida erinevaid pille, sai veidi kogemusi juurde.