http://kitarr.astar.ee

keegi võiks ära seletada/anda lingi, et kuidas nende toonide järgi mängida?
http://jguitar.com/scale?root=F&scale=M ... tes=sharps

pentatooniline skaala on viie astmeline skaala.
Mazoorses pentatoonika on tuletatud mazoorsest heliredelist, puuduvad pooltoonid ntx:
Do mazoorne helirida: c d e f g a b
Do maz pentatoonika: c d e g a
ehk siis puuduvad 4-s ja 7-s aste

Minoorne pentatoonika on tuletatud minoorses helireast puuduvad 2 ja 6 aste:
La minoorne helirida: a b c d e f g
La min pentatoonika: a c d e g´

pmst ja veel mis on huvitav et kui mazooris puuduvad 4-s ja 7-s aste pentatoonilises skaalas, siis just nede astmetega on ka kaks mazoorset laadi seotud: 4 aste kõrgendatud on lüüdia
ja 7 aste madaltatud on miksolüüdia

minoorses pentatoonikas puuduvad 2ne ja 6s aste, siis sellega on seotud kaks minoorset laadi: doorias on kõrge 6s aste ja früügias on madal 2ne aste

tänud...

ok on skaalad.
lahe, umbes olen aru saanud mis need on.
aga kui ma tahan mingile loole peale mängida,siis millise skaala ma valin?

ma ei saa mängida ju mingile vello orumetsa loole hiina F skaala järgi peale
või saan?

saad

Jah, kui see Vello Orumetsa lugu on F helistikus.

Ritso wrote:Jah, kui see Vello Orumetsa lugu on F helistikus.

ok ja kuidas ma saan aru ,mis helistikus lugu on?

Kuulmise järgi. Või otsid kusagilt noodi ja vaatad sealt. Aga pole raudpoltkindel, et noot ja lindistatud lugu samas helistikus on.

okei ,tahaksin solofestil osaleda.
http://www.elisanet.fi/kert.siret/Soolo ... h_Rock.mp3
mis helistikus see lugu on?

niinii.. kui loos mängib üks pill parajasti D duuri, siis teine pill peaks mängima noote, mis on skaalal antud D all? Ja kui tagumine pill läheb üle näiteks C duuri peale, siis tuleb teisel pillil mängida noote C skaalast?
Või on kohe lool olemas oma helistik, mis määrab terveks looks ära, kas tegemist on C või D või F jne skaalaga?
Vastused nendele küsimustele aitaksid mind selles hirmuäratavas skaalamaailmas päris palju edasi.

Üldiselt on võimalik ka esimene variant teatud tingimustel (modaalmuusika, ainult mitte ei pea mängima vaid on lubatud mängida), aga lihtsa ja selge vastusena ütleks, et teine variant on õige.

Põmst on nii et võta üks skaala ntx C duuri skaala tavaline mazoor ( c, d, e, f,g,a,b,).
ja siis võta endale Kaks duuri näiteks C ja G.
Pane Taust põksuma ntx kaks takti C duuri ja
kaks takti G duuri
1) tee kindlaks millistest nootidest need kaks duuri koosnevad ( C duur: c-e-g) ja (G duur: g-b-d)

2) Otsi skaalas need noodid ylesse. Katsu jämmida koos saatega, et kui oled C duuris siis mängid C duuri kolmkõla noote ja kui oled G duuris siis mängi ainult G duuri kolmkõla noote
PS! enamus kitarri Mazoorseid sõrmestusi on sellised, et saad mängida mõlemaid kolmkõlasid kahes erinevas oktavis
3) Nüüd hakka jämmima, Liigu skaalas edasi ja tagasi igat pidi, aga kui seisma jääd siis tohid peatuda ainult vastava duuri kolmkõla nootidel.
4) võta endal mõni teine Harmooniline järgnevus (duuris siis):
ntx C F G
C Am Dm G
C Em G
Am F C G
jne
tee kolm kõlad selgeks kus tohid peatuda ja saadki jämmida.
See järel või proovida laade ka aga siis tea et laadidede on sinu akordid ka teistsuguse ehitusega

Niisiis, minu arusaama järgi pole siit keegi väga tutvunud helistike, kõrgenduste (#) ja madaldustega (b) ning veel ka bekaari/bekarriga, mis siis ühe takti vältel teeb dieesi/bemolli kehtetuks, näiteks kui takti alguses on Eb noot, ja peale seda tuleb E noot mille ees on bekaar, siis tuleb seda mängida E-na, sest bekaar võtab ära Eb-lt bemolli, ehk jääb järele ainult E. Kes mu jutust aru ei saanud (võibolla kirjutasin ise sogaselt), ärge ajage ennast segadusse.

Muusikateoorias võiks alguses õppida ära asja, mida kutsutakse kvindiringiks.

Alustame C-duurist, mis on alguseks tervele kvindiringile. C-duuri noodid on:

C D E F G A B
1 2 3 4 5 6 7

Nagu nägite, siis kirjutasin alla ka numbrid. Need tähendavad, mis intervallid on nad parasjagu käesolevas duuris. Kuna C-duuri ESIMENE noot on C, on tema intervalliks number 1 ehk PRIIM.

Ja siis edasi tulevad:
(1 = priim)
2 = sekund
3 = terts
4 = kvart
5 = kvint
6 = sekst
7 = septim
8 = oktav (8 on täpselt sama, mis esimene, sest duur hakkab otsast peale peale 7. nooti)

Aga mis nüüd edasi saab?

Järgmine noot peale C-d on ju kahtlemata D. Aga D on juba helistik kahe dieesiga, mis tähendab, et me mitte ei mängi niimoodi:

D E F G A B C

vaid niimoodi:

D E F# G A B C#

Nagu näete on F-il ja C-l ees # ehk kõrgendus, see tähendab, et D-duuri mängides peate F-i ja C-i kõrgendama poole noodi võrra.

NB! D-duuris ei ole enam priimiks mitte C, vaid D! Ja siis järgmine noot, ehk sekund on E, terts on F# jne.

Aga kvindiring ise näeb välja selline:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/e ... diring.png

Selle pildi järgi võite näha, et kõik algab ülevalt C-duurist. Vasakule poole tulevad madalduste (bemollidega) helistikud ja paremale poole dieesidega helistikud.

Selline järjekord on neil sellepärast, et C-duuril pole ühtegi kõrgendust/madaldust. G-duuril ja F-duuril on juba aga 1. Ning niimoodi siis edasi 2 3 4 5 jne:

C-duur 0#/b
G-duur 1# (F#)
F-duur 1b (Bb)
D-duur 2# (F#, C#)
Bb-duur 2b (Bb, Eb)
A-duur 3# (F#, C#, G#)
Eb-duur 3b (Bb, Eb, Ab)
E-duur 4# (F#, C#, G#, D#)
Ab-duur 4b (Bb, Eb, Ab, Db)

Edasi tulevad veel 5-7 dieesi ja bemolliga helistikud, aga neid ma ei viitsi seletama hakata. Ahjaa, küllap märkasite veel, et 2 bemolliga duur oli pildid B, aga mina kirjutasin Bb. Kuna siinne rahvas räägib "võõramaises" vormis:

C D E F G A B C

siis tegelikult on eesti versioonis niimoodi:

C D E F G A H C

Aga et mitte teid segadusse ajada, tegin ka võõramaises vormis. Et siis eesti keeles oleks B hoopis H, ja Bb hoopis B.

Ma ajasin nüüd väga sassis juttu kindlasti, kuid äkki kui mitu korda loete, saate pointile pihta. Et kombineerige oma loogika ja muusikateooria ning te peaksite aru saama.

-XtHz
spysander@hotmail.com

Nojah, võimalik, meil õpetati nii, et B on H.

Aga selle osa jätsin ka jah välja, et kui sa mängid C-duuri ja peatud 5. astme juures, mis on G, siis sealt algabki G-duur, ja muide, kõik uued dieesid on ka muide kvindid, nt. F# ja C# vahe on 5 nooti ehk kvint. C# ja G# vahe on 5 nooti ehk kvint jne.