http://kitarr.astar.ee

et kui sul on helistik siis peaks seal olema 7 astet seega ei saa sul olla seal F# ja F kõrvuti üks neist on kromaatiline läbi minev aste

ja kui sa kirjutad siis kirjuta okrdi järgnevus mingis kindlas käigus ära kõike kokku kirjuta, nt

E, F#, G, A,B ,C, ja loogiselt ja D mis on siin 7 astme kuuluvad E minoori juurde. A# on sama mis Bb ja F mazooris on F (1 astme) Bb(4 aste) ja C(5 aste), seega võib olla lihtsalt vahepeal "kaldumine" F duuri poole mida ka muusikas palju kasutatakse. See on siis liikumine põhihelistikust kõrvale ja tullakse hiljem tagasi E minoori juurde näiteks, E molli 6 aste on C ja f duuri 5 aste on ka C eks siis C kaudu on üpriski loogiline et liigutakse hetkeks teise helistikku.

Samas võib olla sul tegemist mõne tüüpilise metallica looga kus kasutusel selline tüüpiline "Hevimetali laad" ehk minoorne dooria laad,
laadidest on siin foorumis ka juba räägitud minnorne kui tavaline minoor on astme vahedega

Terve pool terve terve pool terve terve
e f# g a b c d e

siis minoorne dooria on:

pool terve terve pool terve terve Terve
e f g a Bb c d e

ning vahepeal siis liigutakse niisama sellest hevimetalli laadist ka tavalisse e molli

Lugesin terve teema läbi ja sain tohutult uusi asju teada
See pani mind ka noote jms õppima
Varem olen tabide ja kuulmise järgi mänginud.

aga küsimus on hoopis selles, et kui keegi laob sulle ette mingise duuride ahela, siis kas ma pean vaatama etteantud helistikke... või.. ee. kurat, raske seletada.

mingi suvaline duurijada mis algab näiteks G'st. siis võtan ette mingisuguse skaala ja kasutan neid noote G noodist alates? ja nagu duur vahetub, siis võtan ja kasutan sama skaala järgi noote jällegi A'st alates?

või?

Imporviseerimisel on kaks suunda, horisontaalne ja vertikaalne improvisatsioon.

1) Vertikaalne - sul on persetäis akorde ala G D C Em, mis kõik kuuluvad ühe helistiku näiteks G-duuri ehk sol mažoori juurde. Sellisel juhul tikteerib see helistik sulle ette skaala ehk sol mažoorse helirea või siis võid ka kasutada Sol maz pentatoonikat onja.

2) Horisontaalne - Igat akordi juurde käib erinev skaala. Et vaatad akordide ehitust ja teed kindlaks, mis nootitest ta koosneb ja siis improtki peale neid skaalasid, paljudel akordidel võib tekkida ka ühiseid skaalasid läbi mitme akordi, nii et asi pole nii hull, et sul on 8 akordi ja 8 skaalat, sünteesid akordide läbi ja võib olla ka ainult üks skaala kõikide akordide jaoks

Improviseerimise juures kiputakse alatähtsustama triaade ja 7. tooni. Ehk siis: juur, kolmas, viies ja seitsmes. Need on nagu laua neli jalga, mis hoiavad meloodiat/harmooniat üleval. Esmalt otsid iga akordi toonid üles, üritad neid skaala sees näha, ja kui tuleb see akord, siis tead, kus sa võid maanduda loogilise meloodia loomiseks. Lõpuks muutub kõik nii iseenesest mõistetavaks ning welkom tu meloodik freising!