http://kitarr.astar.ee

ööh, mis teha... Ise kysisid

Tegelikult on asi väga lihtne. Vahelduvvoolu ja alalisvoolu erinevust tead? Üks vahetab 50 korda sekundis polaarsust, teine on kogu aeg sama polaarsusega.

Kitarrisignaal on samuti vahelduvool, ehkki veidi keerulisema lainega, kui see, mis seinast tuleb (ja muidugi väiksema pingega, kuni paar volti). Seega suvalise vahelduvvoolu allika kitarrivõimu ühendades kuuled sa heli (või laseb ülepinge võimu läbi, aga põhimõte jääb samaks). Võrgupinge korral on see madal ümin - 50Hz ja selle ülemhelid.

Reguleerimata adapter võib küll kirjade järgi 9V alalisvoolu välja anda, aga tegelikult jääb sinna natuke vahelduvvoolu elementi ka sisse. Nii et kui võrgupinge kõiguks näiteks 220V ja -220V vahel, siis adapteri väljundpinge kõigub näiteks 8.5V ja 9.5V vahel. Keskmine tuleb küll 9V, aga siiski on tegu vahelduvvooluga, mis kitarrivõimendisse jõudes väljendub sellesama 50Hz üminana. Kodumasinatele ja asjadele sellised adapterid sobivad, aga kitarripedaalidele mitte.

Reguleeritud (või filtreeritud, need kaks tähendavad antud juhul põhimõtteliselt sama asja) adapter annab välja palju konstantsema 9V, mis kõigub palju vähem, vahest +/- 0.2V. Seetõttu on ka müratase palju väiksem. Ja muidugi kõige konstantsema alalisvoolu saad sa patareist - seal pole mingist perioodilisest kõikumisest jälgegi.

Loo mõte on, ära adapterite pealt koonerda.

ja kui eriline kitarripede oled, siis kasuta ainult patareid, sest siis polegi kõikumist.

Patareid on tülikad, neid peab vahetama pidevalt. Pedalboardi kasutades veel eriti, kuna enamasti pääseb patareile ligi pedaali põhja alt. Korralikult filtreeritud adapter on praktiliselt igas situatsioonis parem.

Faded wrote:Patareid on tülikad, neid peab vahetama pidevalt. Pedalboardi kasutades veel eriti, kuna enamasti pääseb patareile ligi pedaali põhja alt. Korralikult filtreeritud adapter on praktiliselt igas situatsioonis parem.

See oli pigem selline irooniaga kommentaar. Patareid on igate pidi kehvemad, sest enne kõike on nad loodusele kahjulikud ja kallid (odavam kasutada võrgupinget) Seega loomulikult leiab igaüks omale sobiva viisi.

Faded wrote:Tegelikult on asi väga lihtne. Vahelduvvoolu ja alalisvoolu erinevust tead? Üks vahetab 50 korda sekundis polaarsust, teine on kogu aeg sama polaarsusega.

Kitarrisignaal on samuti vahelduvool, ehkki veidi keerulisema lainega, kui see, mis seinast tuleb (ja muidugi väiksema pingega, kuni paar volti). Seega suvalise vahelduvvoolu allika kitarrivõimu ühendades kuuled sa heli (või laseb ülepinge võimu läbi, aga põhimõte jääb samaks). Võrgupinge korral on see madal ümin - 50Hz ja selle ülemhelid.

Reguleerimata adapter võib küll kirjade järgi 9V alalisvoolu välja anda, aga tegelikult jääb sinna natuke vahelduvvoolu elementi ka sisse. Nii et kui võrgupinge kõiguks näiteks 220V ja -220V vahel, siis adapteri väljundpinge kõigub näiteks 8.5V ja 9.5V vahel. Keskmine tuleb küll 9V, aga siiski on tegu vahelduvvooluga, mis kitarrivõimendisse jõudes väljendub sellesama 50Hz üminana. Kodumasinatele ja asjadele sellised adapterid sobivad, aga kitarripedaalidele mitte.

Reguleeritud (või filtreeritud, need kaks tähendavad antud juhul põhimõtteliselt sama asja) adapter annab välja palju konstantsema 9V, mis kõigub palju vähem, vahest +/- 0.2V. Seetõttu on ka müratase palju väiksem. Ja muidugi kõige konstantsema alalisvoolu saad sa patareist - seal pole mingist perioodilisest kõikumisest jälgegi.

Loo mõte on, ära adapterite pealt koonerda.

selge