http://kitarr.astar.ee

Ma tahaks näha algajat kes võtaks kohe ilusti kõlavat barred peale?!

meisterjaan wrote:Tegelt raidul on suht õigus selle suhtes, et barre on algajate värk. Mitmes tuntumas rockbändis te olete näinud, et rütmikitarr taoks põhiliselt barreakorde? Kogenud bändimehed (Villu Tamme nt) mängivad sageli pöidlaga või võtavad akorde teistmoodi.

Ma pole Villu Tammet küll lives näinud, aga rock/punkmuusikas kasutatakse ju põhiliselt kvintakorde. Kolme noodi võtmiseks pole loomulikult barred vaja.

Aga rait, ütle mulle, kuidas sa võtad näiteks F#m akordi kümnest erinevast kohast kümnel erineval moel, ilma barreta. Arvestame siinjuures ka seda, et kui kõiki keeli mitte mängida, jääb kõla lahjemaks ning akord ise nõuab rohkem pingutust, et mitte kogemata valesid noote sisse mängida.

Faded wrote: Ma pole Villu Tammet küll lives näinud, aga rock/punkmuusikas kasutatakse ju põhiliselt kvintakorde. Kolme noodi võtmiseks pole loomulikult barred vaja.

Aga rait, ütle mulle, kuidas sa võtad näiteks F#m akordi kümnest erinevast kohast kümnel erineval moel, ilma barreta. Arvestame siinjuures ka seda, et kui kõiki keeli mitte mängida, jääb kõla lahjemaks ning akord ise nõuab rohkem pingutust, et mitte kogemata valesid noote sisse mängida.

See kvintakord on ka ikkagi rohkem selline algajate vennaskonnaahvijate (nagu minu bänd kunagi) teema. Olen tähele pannud, et suure kogemusega bändides tihtipeale ei olegi üldse tähtis, et üks kitarr mingi täieliku 6-noodilise akordi võtaks. Isegi kaks keelt + basskitarr täidab väga ilusti ära kõik. Akustilises muusikas, üksinda mängides, pooldan ka mina seda et võtta "suured" akordid, aga rockmuusikas ei ole ju mõtet. Mina arvan, et justnimelt see: "et kui kõiki keeli mitte mängida, jääb kõla lahjemaks" ei vasta tõele, kui saund on hea.

Oot, sa ütled, et kaks keelt + basskitarr täidab ilusti tausta ära (millega ma olen täitsa nõus), aga samas ütled, et kvintakordid (mida mängitakse enamasti ka kahe-kolme keele peal) on rohkem algajate teema. Kas need kaks lauset mitte teineteisele vastu ei käi?

Üldiselt rokkmuusikas ei ole jah täielikku 6-häälset akordi vaja, eriti kuna distortion tekitab võrdlemisi massiivse heli. Ma ise mängin ka kahe-kolmehäälseid kvintakorde enamasti. Samas clean soundiga, või üksi akustilisel kitarril mängides jääb iga üksiku keele heli nõrgemaks ning viie-kuuehäälne akord kõlab lihtsalt paremini. Ehkki eks ta ole ilmselt ka maitse asi.

Siiski on minu arust vale öelda, et barre on algajatele mõeldud. Nagu liivainimene ütles, saab selle abil kahte sõrmestust kasutades palju erinevaid akorde kätte. Samuti, kuivõrd sõrmede pikkus on piiratud, on mugavam mängida nii, et kõik sõrmed, millega sa akordi võtad, on ühel pool kaela. Mul pole küll just lühikesed sõrmed, aga pöidlaga rohkem kui alumist E-keelt naljalt võtta ei jaksa. Horisontaalne liikumine kipub ka olema suht piiratud, nii kahe-kolme krihvi piires.

meisterjaan wrote:Tegelt raidul on suht õigus selle suhtes, et barre on algajate värk. Mitmes tuntumas rockbändis te olete näinud, et rütmikitarr taoks põhiliselt barreakorde? Kogenud bändimehed (Villu Tamme nt) mängivad sageli pöidlaga või võtavad akorde teistmoodi.

Ja mitmetes rockbändides jalutatakse lavale kitarr põlvede vahel, mis ei tee seda veel tehniliselt heaks. Pöidla kasutamisel on oma koht, aga seda ei ole mõtet ka igale poole toppida.

P.S Jaan - tõepoolest, kärinaga kõlavad täisakordid - eriti keerulisemad - suhteliselt halvasti, aga rockbänd ei tähenda veel seda, et igal kitarril on gain 10 peal, eks? Et rockmuusikas ei ole mõtet, siis toonitaks, et rock siiski ei võrdu pungiga, see on kõigest üks osa sellest.

"Maitse asi," ütles kukk ja nokkis sitta.

Baarmen wrote:"Maitse asi," ütles kukk ja nokkis sitta.

Jah.

meisterjaan wrote:Tegelt raidul on suht õigus selle suhtes, et barre on algajate värk. Mitmes tuntumas rockbändis te olete näinud, et rütmikitarr taoks põhiliselt barreakorde? Kogenud bändimehed (Villu Tamme nt) mängivad sageli pöidlaga või võtavad akorde teistmoodi.

Barree pole algajate värk! Ja olen ikka päris mitmes bändis näinud kuidas rütmikitarr barreega jamab. Igaüks mängib nii nagu tal mugavam. Ja barreega saab täitsa ilusti mööda keeli ringi sõita ilma et mingi jama oleks. Alguses ei tulnud mul barree hästi välja ja proovisin pöidlaga. Terve sõrm üle keelte on ikka lihtsam. Ilusam on vaadata ka.

Tegelikult, "täis akordid" tekitavad distorsioniga mingeid imelikk kõlasid. Kahjuks täpsemalt ei oska rääkida. 'Dissonant' või midagi taolist.

Kvinti see vastu ei saa tegelikult akordiks nimetatagi, ses akordis peab ju vähemalt kolm (erinevat) nooti olema.

Häälesta see paks E keel D-ks, siis lase kidra põlvedeni ja vajuta need kolm jämedamat keelt korraga alla ja saad duuri millega võid iga Linkin Parki loo ära mängida

Põhimõtteliselt võib pöialt kasutada E keelel alati kui see su kätt kuidagi imelikku asendisse ei vea ega ülejäänud heli selle all ei kannata.

Pöidlaga barreed ära harrasta eriti, sest sa saad niiviisi kasutada ainult ühte barree akordi ehitust. Ülejäänud ~30-500 jäävad unarusse siis.

ddes3 wrote:Tegelikult, "täis akordid" tekitavad distorsioniga mingeid imelikk kõlasid. Kahjuks täpsemalt ei oska rääkida. 'Dissonant' või midagi taolist.

Kvinti see vastu ei saa tegelikult akordiks nimetatagi, ses akordis peab ju vähemalt kolm (erinevat) nooti olema.

Miks kolm erinevat nooti?
D5 ja A5 on näiteks ju täiest aktsepteeritavad akordid.

wahur wrote:

ddes3 wrote:Tegelikult, "täis akordid" tekitavad distorsioniga mingeid imelikk kõlasid. Kahjuks täpsemalt ei oska rääkida. 'Dissonant' või midagi taolist.

Kvinti see vastu ei saa tegelikult akordiks nimetatagi, ses akordis peab ju vähemalt kolm (erinevat) nooti olema.

Miks kolm erinevat nooti?
D5 ja A5 on näiteks ju täiest aktsepteeritavad akordid.

Tegelikult akordi definitsioon, nagu sa leiad selle muusikaõpikutes ja igal pool mujal, on kolme erineva noodi kolmkõla, seega kvindid klassikalises mõttes tõesti ei ole akordid.

Jah, kaks nooti oleks lihtsalt intervall. Muusikateooria järgi vähemalt. Mina isiklikult saadan muusikateooria selles osas kuu peale ja loen ka kvintakordid akordideks, kuna akord peaks tähendama lihtsalt kooskõla, sõltumata nootide arvust.

Distortion teeb kõik muud akordid mudaseks sellepärast, et ta võimendab lisaks nootidele ka nende ülemtoone. Puhta soundiga on need vaevalt kuuldavad ja lisavad akordile tegelikult värvi, aga distortioniga võimenduvad need peaaegu sama palju, kui põhinoodid, mis põhjustabki dissonantsi. Täpsemalt saab lugeda siit.

meisterjaan wrote:Tegelt raidul on suht õigus selle suhtes, et barre on algajate värk. Mitmes tuntumas rockbändis te olete näinud, et rütmikitarr taoks põhiliselt barreakorde?

oled sa näinud uno loopi esinemas?

meisterjaan wrote:Tegelt raidul on suht õigus selle suhtes, et barre on algajate värk. Mitmes tuntumas rockbändis te olete näinud, et rütmikitarr taoks põhiliselt barreakorde? Kogenud bändimehed (Villu Tamme nt) mängivad sageli pöidlaga või võtavad akorde teistmoodi.

See tuntud rockbändi kitarrist on siis ka selline suht algaja

vb on ta harjunud lihtsalt nõnda võtma .

J. wrote:

meisterjaan wrote:Tegelt raidul on suht õigus selle suhtes, et barre on algajate värk. Mitmes tuntumas rockbändis te olete näinud, et rütmikitarr taoks põhiliselt barreakorde?

oled sa näinud uno loopi esinemas?

Olen. Aga ta ei ole päris see mida ma rocki all mõtlesin. Talle muidugi sobivad barred ja muud asjad, enamasti ta ju mängib üldse clean saundiga.