http://kitarr.astar.ee

Uku wrote:

thepuma wrote:jap ikka on
ma õhtupoole lisan

Kas tegid Gibsonist pilti? Tore oleks näha, neid ei liigu siin just palju.

Ah, ole nüüd, tal ikka Gibson pole .

fleik wrote:kumb on õigem, kas võtta 12ndalt fretilt harmonics või vajutada keel alla ja võtta täisnoot?

Mõtle, kuidas sa rohkem mängid - flažoletiga või vajutad keele 12. krihvilt alla?
Selle järgi pane ka intonatsioon paika.

fakoooof wrote:

Uku wrote:

thepuma wrote:jap ikka on
ma õhtupoole lisan

Kas tegid Gibsonist pilti? Tore oleks näha, neid ei liigu siin just palju.

Ah, ole nüüd, tal ikka Gibson pole .

Seega on tegemist Kidrapoizz'i endise Gold Top'iga?

milles võib viga olla, kui pärast keelte vahetamist madala E oktav on kõrgem?
sillast on kruvi lõpuni (keel pikemaks) keeratud - häälestaja peal ikka +25. ülejäänud keeled ok.
kas tõesti keeles viga - sai mingi odav sett .10-seid keeli võetud - ei mäletagi, GHS vist.

Uku wrote:

fakoooof wrote:

Uku wrote:

thepuma wrote:jap ikka on
ma õhtupoole lisan

Kas tegid Gibsonist pilti? Tore oleks näha, neid ei liigu siin just palju.

Ah, ole nüüd, tal ikka Gibson pole .

Seega on tegemist Kidrapoizz'i endise Gold Top'iga?

Kallis ,Uku, ma arvan küll, et sa pead kahjuks pettuma jah.. kuid ega ma ka ei tea, aga see lihtsalt ei saa olla !

retro wrote:milles võib viga olla, kui pärast keelte vahetamist madala E oktav on kõrgem?
sillast on kruvi lõpuni (keel pikemaks) keeratud - häälestaja peal ikka +25. ülejäänud keeled ok.
kas tõesti keeles viga - sai mingi odav sett .10-seid keeli võetud - ei mäletagi, GHS vist.

1. Kas see madal E on sama jämedusega, mis eelmine set?
2. Kui on TOM tüüpi sild, saad sadula teist pidi keerata (kui seda juba tehtud pole)
3. +25 on päris palju kõrgem, oled kindel, et mingit muud muutujat ei tekkinud võrrandisse?

Slide wrote: 1. Kas see madal E on sama jämedusega, mis eelmine set?
2. Kui on TOM tüüpi sild, saad sadula teist pidi keerata (kui seda juba tehtud pole)
3. +25 on päris palju kõrgem, oled kindel, et mingit muud muutujat ei tekkinud võrrandisse?

1. vot ei oska täpselt öelda - esimene kord pärast ostmist keeli vahetada. silma järgi nagu oli sama mõõtu, kui need, mis ostes peal olid.
2. sellist silda peaks saama tagurpidi keerata küll - esimese asjana proovin siiski ilmselt uusi keeli.
3. ilmselt mitte. pärast ostmist said peal olnud keeltega kõik oktavid paika. pärast keelte vahetust kui freti juurest alla vajutada, on +25 ja kergemalt puudutades ca +5 kanti.

retro wrote:milles võib viga olla, kui pärast keelte vahetamist madala E oktav on kõrgem?
sillast on kruvi lõpuni (keel pikemaks) keeratud - häälestaja peal ikka +25. ülejäänud keeled ok.
kas tõesti keeles viga - sai mingi odav sett .10-seid keeli võetud - ei mäletagi, GHS vist.

Kruvi tuleks just algusesse keerata kui kõrgem on, sest mida pikem keel, seda kõrgem toon.

Yamaha1 wrote:...mida pikem keel, seda kõrgem toon.

Mis juttu sa nüüd räägid?

Vastupidi on. Mitte-allavajutatud keel on ju madalama noodiga kui allavajutatud

Panen siia ühe ammuse selgituse.

üldiselt võib öelda, et kõikide pillide häälestamine on puhas matemaatika & füüsika, kuid seda muidugi juhul, kui pill on ehitatud küllalt täpselt.
kuna akustiliste pillide sadulaid tavaliselt nihutada ei saa, on nendega asi keerulisem (ülemist sadulat on võimalik kompenseerida), elektripillide puhul pole asi sugugi hull.

keeled toetuvad kahele sadulale - ülemisele (mis siis üleval, enne kitarri pead ja mis tavaliselt liikumatult paigas) ja alumisele (mis akustilistel on tavaliselt liikumatu, aga elektripillidel tavaliselt iga eraldi keele all liigutatav).
raudne reegel on - ülemisest sadulast kuni 12-nda fretini (ehk siis oktaavini) peab olema täpselt sama vahemaa, kui 12-ndast fretist alumise sadulani. aga täppishäälestusel tulevad mängu ka muud faktorid.
nüüd, kui võtad oktaavi (ükskõik, misssuguse keelega), jääb ülemisest sadulast kuni 12-nda fretini alati üks ja sama vahemaa, eksole. alumist sadulat tuleb aga alati näit. peale keelte vahetust (aga aegajalt ka pealolevate keelte puhul, sest keeled väsivad) kontrollida.
iga keele all olevat sadulat saab selle taga asuva kruvi abil liigutada kas üles- (siis ette-) või alla- (siis taha-) poole.
kui nüüd häälestamise ajal paned pingutite abil lahtised keeled häälde, tulebki järgmiseks kontrollida oktaavid üle. selleks võtad ühe lahtise keele, kui see on hääles, võtad kohe oktaavi 12-ndalt fretilt. kui nüüd see on täpselt hääles, on väga hästi. kui aga pole, tuleb nihutada kruvi keerates sadulat.
kui oktaav on madalam kui lahtine keel, peab sadulat keerama ettepoole (st. siis vähendama vahemaad 12-nda freti ja alumise sadula vahel). kui oktaav on kõrgem kui lahtine keel, peab sadulat keerama tahapoole (siis suurendama sama vahemaad). tavaliselt tahavad kaua peal püsinud või kaua mängitud keeled sama vahemaa lühendamist. väga hea on kasutada mingisugust digituunerit, mis ka sekundeid loeb.
nüüd uuesti seesama lahtine keel häälde (sest sadula nihutamisega keele pinge muutub) ja jälle kontrollida oktaavi. ja nii iga keelega eraldi korduvalt, kuni pill hääles on, sest – pilli häälestamine ei toimu üksnes pingutite abil.
eks aega võtab natuke ikka, aga igatahes väga vajalik. sest kui oktaav võimalikult täpselt hääles pole ja võtad suvalisest positsioonist suvalise akordi (sellega sa ju põhimõtteliselt muudad ülemise sadula asukohta & keelte pikkust antud hetkel), siis kõikide mittehäälestatud keelte koosmõjul pole tulemus kiita. igapäevaselt saab häälestust edukalt kontrollida (no kui tahad niisama tinistada ja ei viitsi häälestajat välja otsida) flazholettide abil.

tavaliselt peaks iga vähegi mängitava pilli niimoodi häälestuma saama.

Kert wrote:

Yamaha1 wrote:...mida pikem keel, seda kõrgem toon.

Mis juttu sa nüüd räägid?

FAIL, ma loodan, et keegi seda kuulda ei võtnud juba, vabandust.
Ise just keerasin oktaveid paika...

saan oktavi paika, aga siis kui ma mängin ntx D keelel teisest vahest E nooti, siis on see üsnagi mööda. Samas kui oktavi võtan on jälle paigas. Mis valesti on? liiga jämedad keeled/vale keeltekõrgus?

Siis on sul ülemises sadulas viga. Seda annab ka kompenseerida, tõstes/langetades või tahapoole vormides.

Aga kuidas see võimalik on, et mõnbel kidral on vaja kompenseerida, ning mõnel mitte. Teisel rohkem teisel vähem. Mis seda põhjustab? Sadula ja silla ning krihvide vahe peaks ju ikka sama skaalaga pillidel sama olema. Tundub, et mingi keel lihtsalt mõtleb, et tahaks häälest ära olla ja on.