http://kitarr.astar.ee

D-7 wrote:Ise otsin tükk aega juba nõukogude-aegseid elektripille taga, noh, lihtsalt eksperimenteerimiseks ja huumori mõttes...No ei leia siitkandist kedagi, kellel oleks mõnd, mida võiks mängimiseks paluda korraks. Tean, et eks nad parajad labidad ole, aga noh, niisama... Ostma ka nagu ei kipu...

Ega niisama võib neid vaid õnne korral maakultuurimajade pööningutelt leida. Uskumatuid hindu osatakse küsida ka kehvas seisus pillide eest.

germpz wrote:

D-7 wrote:Ise otsin tükk aega juba nõukogude-aegseid elektripille taga, noh, lihtsalt eksperimenteerimiseks ja huumori mõttes...No ei leia siitkandist kedagi, kellel oleks mõnd, mida võiks mängimiseks paluda korraks. Tean, et eks nad parajad labidad ole, aga noh, niisama... Ostma ka nagu ei kipu...

Ega niisama võib neid vaid õnne korral maakultuurimajade pööningutelt leida. Uskumatuid hindu osatakse küsida ka kehvas seisus pillide eest.

Tasuta ei saa enam midagi. Need pillid lähevad ajaga üha rariteetsemaks, vaata kas või ebay hindu, ei ütleks et odavad on.
Eksperimenterimiseks ja huumori mõttes ära küll nõuka aegseid pille taga aja.... Selliseid pille tuleb säilitada sellisena nagu nad on.

Mul vedeles muusikakooli pilliruumis üks semiakustiline. Tol hetkel see mulle eriti huvi ei pakkunud, olin vist liiga noor veel
Nüüd alles hiljuti, mitu-mitu aastat hiljem tuli see pill meelde ning läksin muusikakooli kitarriõpetaja käest küsima, et mis sellest saanud on? Ta vastas, et ühed noored punkarid võtsid selle endale kasutamiseks
Oleks pidanud pilli kohe ära rabama, kuid olles lugenud veidi NSVL kitarride kohta, siis eriti ei kahetse
Jolana/Musima jms pille võib kasutada pigem seinakaunistuseks, selleks sobivad nad ideaalselt.

Uku

arch0 wrote:

germpz wrote:

D-7 wrote:Ise otsin tükk aega juba nõukogude-aegseid elektripille taga, noh, lihtsalt eksperimenteerimiseks ja huumori mõttes...No ei leia siitkandist kedagi, kellel oleks mõnd, mida võiks mängimiseks paluda korraks. Tean, et eks nad parajad labidad ole, aga noh, niisama... Ostma ka nagu ei kipu...

Ega niisama võib neid vaid õnne korral maakultuurimajade pööningutelt leida. Uskumatuid hindu osatakse küsida ka kehvas seisus pillide eest.

Tasuta ei saa enam midagi. Need pillid lähevad ajaga üha rariteetsemaks, vaata kas või ebay hindu, ei ütleks et odavad on.
Eksperimenterimiseks ja huumori mõttes ära küll nõuka aegseid pille taga aja.... Selliseid pille tuleb säilitada sellisena nagu nad on.

Ega polekski kavas midagi teha nendega, prooviks, kuidas siis ikkagi mängida on (aka. kas on nii labidad, nagu räägitakse) ja seejärel kusagile seinale riputada vms. Kurje plaane mul siiski pole.

mul on jolana special. paras rigas on

Minu esimene elktrikitarr koolibändis oli Jolana Tornado, mille meist 3 a vanemad koolivennad aastal 1972(?) Tallinna kaubamajast koolile ostsid. Arvan, et tegemist oli tolle aja kohta suht hea pilliga, vene pillidega oli vahe väga suur. Maksis umbes 500 rubla, mis oli sel ajal suur raha.
http://www.cheesyguitars.com/jolana_tornado.html
Siis mängisin veel Musima Elgitaga, mis oli laenatud kohalikult fotograafilt, kes ise pilli ei mängind, aga tal oli lihtsalt mingit pidi võimalik see osta, täpsemalt ei tea.
http://www.cheesyguitars.com/musima_elgita.html
Esimene isiklik elektripill oli Musima Deluxe 25K, mille ostsin 1983. a 240 rubla eest Moskvast Leibzigi kaubamajast (Saksa DV pood Moskvas, kust võis soodsa hinnaga defitsiiti saada, st kaupu, mida Eesti NSV-s sai ainult leti alt). Pill oli saepuruplaadist ja suht kehva kõlaga, samas oli teda mugav mängida.
http://www.cheesyguitars.com/musima_deluxe_25k.html
Viimane nõukaaegne pill sai ostetud laulva revolutsiooni ajal ühest Tallinnas Leningradi mnt asuvast kultuurikaupade laost. Pilli ostmine ise nägi välja nagu mingis spioonifilmis. Üks hakkaja bändikaaslane moosis laos mingi Aleksandri ära. Mina siis läksin lattu, väravas tuli õelda mingi parool, mis valvurile selgeks tegi, et tahan Aleksandri jutule. Aleksander ise näis suht hirmul olevat ja saatis mind kuhugi suht lähedal olevasse mööblipoodi, kus kauba eest tasusin. Tagasi tulnud, andis Al-der mind üle ühele sõbralikule vene tüdrukule, kellega siis laoriiulite vahele suundusime. Valisin seal värisevate kätega pilli, milleks oli Musima LeadStar. Erutus oli nii suur, et ei hakanud proovimagi, haarasin riiulilt esimese ettejuhtunud kitarri, värv ja muud asjad ei huvitand mind hetkel karvavõrdki. Mulle läks pill maksma 300 rubla, st tolle aja musta turu hindu arvestades suht vähe. Krooniaja algul müüsin pilli ühele noorele sugulasele 1500 kr maha.
http://www.musima.ru/guitars_musima/leadstar.jpg
Vene pillidega olid kokkupuuted suht põgusad, mäletan üht pidu, kus pidin öö läbi ühega mängima, kuna meile ei antud külapidudel mängimiseks koolist pille. See oli tõeline piin, sõrmed valutasid mitu päeva takkajärele.

WOw! Vägevad kogemused ja vägev stoori. See viimane on eriti muinasjutuline.

koulu - tänud men ja teistele ka kes räägisid oma kogemustest mul on plaan see esimeseks kitarris osta ainuke viga on see et ülemise sadule peenema keele koht ära murdunud mudel on jah ( 650 ) Ühe sõnaga saan tugeva , raske ja valusa pilli ... Ei tea kas 1000eeki on normaalne hind ja palju kitarrikott (kasutatud) maksab umbes ... Plaanis oleks selle pilliga rütmi Kitarrina kasutada ja teha kas punki, poppuni ,collage punki vms .... ja üks asi veel kas vene Kitarri võimu juhtmele mingi lääne ja vene üleminek on eestis olemas( hea Kui Tartu kandis)???








Tänab: R.Padar

Üleminekut võid näiteks ELFA-st küsida, see asub Laia ja Rüütli nurgal, enam-vähem Zavoodi vastas.

http://www.youtube.com/watch?v=IOMep_O92wk Uralil on ju saundi küll!

Kui keegi soovib tükikest NSVL ajalugu, siis on mul selline instrument pakkuda.

http://kitarr.astar.ee/forums/viewtopic.php?f=5&t=12538