Jälle paar uut pedaali valmis:
(Klikkides avaneb suurem versioon.)
Vasakul on Jawari, Tim Escobedo sitari-simulaator. Päris äge efekt, ehkki pidevalt seda kasutada ei anna. Põhimõtteliselt on see fuzz + octave up, kusjuures gain on üsna madal ja sustain on ka lühike.
Skeemi vaadates on näha, et efekt on saavutatud lihtsa trafol ja kahel dioodil põhineva täisperioodalaldiga. Sound meenutab sitarit küll, eriti tele sillapoolse helipeaga. Idamaiseid skaalasid on täitsa äge tinistada. Samas kaelapoolse helipeaga ja pehmemalt mängides saab ka üsna huvitava soundi, siis tuleb see oktaavi efekt paremini välja. Seevastu akordide jaoks on see asi üsna mõttetu.
Paremal on 2-in-1 draivipedaal, mis sisaldab endas Tubescreamerit ja Rat-i. Kummalgi on eraldi sisend ja väljund, nii et põhimõtteliselt annab kasutada ka ainult ühte kanalit, või siis kaks kitarristi kumbki oma kanalit. Samas on TS-i väljund sisemiselt normaliseeritud Rat-i sisendisse, nii et mõlemat jadamisi kasutades pole vaja patch-kaablit vahele visata.
Rat-il on eelmisel lehel mainitud 5-asendiline lüliti dioodide valikuks. Asendid on:
* Classic (1N914 ränidioodid) - klassikaline Rat-i distortion
* Turbo (punased LED-id) - veidi valjem overdrive
* Dirty (1N34A germaaniumdioodid) - fuzz
* Boutique (IRF510 MOSFET-id + 1N34A dioodid) - overdrive, kuid pehmem ja,
dare I say it, lambisem
* Boost (midagi) - nagu nimi ütleb, toimib buusterina, ehkki gain peab siis suht madal olema, muidu hakkab opvõimendi ise klippima, mis tegelikult pole ka üldse mitte paha sound
Tegelikkuses need soundivahet nii suured pole, kui kirjeldustest võiks järeldada. Ülejäänud skeem on ju sama, mis seab omad piirid. Samas mitmekülgsemaks teeb see pedaali küll. Üks jama on see, et kõik asendid on erineva volüümiga, mistõttu lülitit pöörates tuleb ka volüüminuppu kruttida. Vähemalt neli esimest võiksid sama valjud olla. Üks variant oleks kasutada 2-pooluselist pöördlülitit ja teise poolusega lükata volüümipotega jadamisi kindla väärtusega takisteid, aga see nõuab veidi katsetamist ja arvutamist. Võib-olla kunagi tulevikus võtan selle ette.
TS-il on, nagu näha, Mix nupp. Algselt plaanisin kasutada Jack Ormani
välja pakutud lahendust, aga peale katsetamist jõudsin järeldusele, et see ei tee praktiliselt midagi. Mina küll märkimisväärset erinevust ei kuulnud. Kuna aga karp oli juba valmis ja mingit funktsiooni oli nupule vaja, viskasin kähku makettplaadile EHX LPB-1 boosteri (kõik jupid olid õnneks sahtlis olemas), timmisin ta paika nii, et gain = 1 ja lükkasin TS-i skeemiga paralleelselt. Väljundi ette panin pote, mis võimaldab cleani ja draivi omavahel sujuvalt kokku miksida (põhimõtteliselt sama süsteem, mis nt. Voodoo Labs Sparkle Drive). See andis hoopis parema tulemuse, cleani sisse segades muutub sound pehmemaks, mida lihtsalt gaini maha keerates päris ei saavuta. Ainus probleem on, et volüüm on äärmistes asendites kõrgem kui keskel, kuna keskel on mõlema signaaliga jadamisi 500k takistus (kasutasin 1M potekat). Kunagi hangin korraliku dual-gang poteka, aga seni saab nii ka hakkama.
Ahjaa, katsetasin ka SmallBear'is müügil olevaid pisikesi trükkplaate 3PDT lülitite jaoks:
http://www.smallbearelec.com/Detail.bok?no=870
Väga mugav on, joodad plaadi lüliti klemmide külge ja siis muud jupid omakorda plaadi külge. Ainult $1 eest saab korraliku kahepoolse trükkplaadi (plated holes, solder mask, silkscreen, the works), ma ostsin neid omale veel mitu tükki varuks ka.
Ja kui kedagi huvitab, siis op-võimudeks on klassikalised JRC4558D ja Motorola LM308N.
Üldiselt olen väga rahul, mõnusalt mitmekülgne pedaal. Kui kuskile vaja minna kitarri mängima ja pedaalikohvrit ei viitsi kaasa vedada või sealt seest üksikuid pedaale välja kiskuda, viskab lihtsalt selle kitarrikotti.
Kunagi suve poole on plaanis mõned varem ehitatud pedaalid (booster, phaser, auto-wah, tremolo) üle vaadata, korpused uuesti värvida-kleebistada ning skeemid ka kriitilise pilguga üle käia ja vajadused komponendid välja vahetada (nt. alguses kasutasin signaaliahelas päris palju keraamilisi kondesid). Tänaseks aga kõik.
