http://kitarr.astar.ee

vabandused, pinge unustasin ära

No aga kui on diood mida kuskil poes pole, siis on võimatu sellist pedaali teha?

no millist vaja oleks? vb isegi skeem oleks hea näeks mis on.

Võid ju ka poest küsida, kas neil on alternatiivset varianti? Võimalik, et konkreetsest dioodist on tulnud uus põlvkond ja vana on lihtsalt tootmisest maas.

Skeemi nägemisest oleks ka muidugi abi, võib-olla oskaks kohe midagi asemele soovitada.

http://www.tonepad.com/getFile.asp?id=6

Pean silmas seda IC1 4558; D4 1N270

Opamp on oomipoest ideepoolest olemas.
kuigi mul seal lehel siin tööjuures ei avane ükski skeem.

http://oomipood.ee/?t=k_o&otsi=4558

diood:sellele gremandiom dioodile sobiks alternatiiviks ehk

1N4148
1N4001

pead ei anna aga peaksid sobima
molemad on oleams ka oomipoes

http://oomipood.ee/?t=k_o&otsi=1N4148
http://oomipood.ee/?t=k_o&otsi=1N4001


Pmst peaks suht suvaline ränidiood ka oma töö mignil määrel ära tegema, kasutegur on germandiumil suurem.

Tonepadist ei saa otse linkida teise kohta asju. Ütle mis projektiga tegu on.
4558 on tavaline Op amp. Tevalos on neid mitu erinevat. Lhtsalt nimetus pole päris selline. aga 4558 tüüpi opampe on seal küllaga.

Microamp/distort+

Projekt peaks olema MXR Microamp.

Igatahes, 1N270 on germaaniumdiood, ja neid tänapäeval praktiliselt ei toodeta. Põhimõtteliselt võid ka ränidioodi (nagu hmeki pakutud 1N4148) asemele panna, aga sound tuleb orginaalist erinev. Eks sa ise tead, kui oluline sulle see originaalilähedus on.

Opvõimendiks sobib jah suvaline 4558 perekonna oma. Teine variant oleks näiteks TL072. Soovitaks sul kasutada kiibipesa, siis saad hiljem ka muid variante proovida, ilma et peaks hakkama opvõimu plaadi küljest lahti tinutama, mis on igavene piin.

Ahjaa, alati tasub Tonepad-ist build reporte lugeda (lingid on iga projekti juures), sealt leiab ka enamasti raskesti leitavatele komponentidele asendusvariante.

Kui mul on kirjas ,et on vaja 15uF kondensaatorit.
Siis kas on vahet kas kasutan keraamilist või siis mingid film foilid ja electrolytics?

EDIT1: Keegi jumperite kohta oskab miskit täpsustada?

EDIT2: Hakkan vist käega lööma mul võtaks mitu aastat ,et need jupidki kokku saada.
Liiga keeruline maailm minu jaoks.
Kasvõi loll näide aga 4,7uF kondensaatiorit on mingi 1000 erinevat ja mina läbi ei näri millist mul vaja on.
Tundus alguses tunduvalt kergem.

tonis_soots wrote:Kui mul on kirjas ,et on vaja 15uF kondensaatorit.
Siis kas on vahet kas kasutan keraamilist või siis mingid film foilid ja electrolytics?

Keraamilist sa vaevalt et nii suurt leiad, sellises mõõdus on tavaliselt elektrolüüdid. Nood on aga polariseeritud, st. käivad plaadile ainult ühtepidi, nii et vaata, kas plaadil on selle kondeka ühe klemmi juures plussmärk. Kui jah, siis on elektrolüüt; kui ei, siis võib olla mittepolaarne elektrolüüt (siis on tavaliselt plaadil juures kiri "NP").
Elektrolüütkondekal endal näitab polaarsust korpusel miinusklemmi pool olev vertikaalne vööt.
Ahjaa, elektrolüüdid on plaadil tavaliselt tähistatud ringiga (kuna nad ise on silindrikujulised), teisi tüüpe tähistab tavaliselt ovaal.

Edit: see kõik kehtib siis, kui sul on plaadil ühele poole trükitud komponentide tähised ja/või suurused, mis on tõene ostetud trükkplaadi puhul. Kui kasutad veroplaati või isetehtud trükkplaati, pead netist trükkplaadi joonist vaatama, seal on ka vastavad tähised olemas. Kui juhtumisi pole ka joonist (ehkki antud juhul vist on, aga tulevikus võib juhtuda, et ei ole), pead skeemi uurima.

EDIT1: Keegi jumperite kohta oskab miskit täpsustada?

Mis seal täpsustada? Jumperiteks on hea kasutada komponentide jalgu, mis üle jäävad. Kui sa nad plaadile paned, lükkad võimalikult plaadi lähedale, nii jäävad teiselt poolt jalad pikalt välja. Peale kinni jootmist lõikad ülejäägi ära ja hoiad kuskil alles, need sobivad jumperiteks perfektselt.

Kasvõi loll näide aga 4,7uF kondensaatiorit on mingi 1000 erinevat ja mina läbi ei näri millist mul vaja on.

Esimene asi on leida, mis tüüpi kondekat sul vaja on. Kui väärtus on pikofaradites, läheb enamasti keraamiline kondekas. Kui nanofaradites, siis polüpropüleen (ingl.k. poly film). Kui mikrofaradites, siis elektrolüüt. Spetskondekad, nagu eespool mainitud mittepolaarsed elektrolüüdid, tantaal-, vilk- või paberkondekad on tavaliselt eraldi tähistatud.

Kui tüüp on teada, siis saab juba elektroonikapoe kataloogist otsida. Kui sama väärtusega kondet on palju erinevaid artikleid, siis enamasti nad erinevad pingetaluvuse poolest. Siin tasub eelistada väiksema pingetaluvusega kondekaid, kuna mida suurem see näitaja on, seda suurem on kondekas füüsiliselt, ning kui sa neti kaudu pimesi tellid, võid saada sellise purgi, mis ei mahu sul plaadil kuskile äragi. See on oluline just elektrolüütide puhul, teiste tüüpide puhul ei maksa niiväga selle pärast muretseda. Minimaalseks pingetaluvuseks soovitaks ma 25V, alla selle võivad mingid järsud pingetõusud kondekad läbi põletada. 25V on just kahekordne toitepinge (stompboxidel de facto standardiks 9V) pluss väike varu.

Kui sobiva mahtuvuse ja pingetaluvusega kondekaid on ka mitu varianti, siis on need enamasti eri tootjate omad. Vali lihtsalt hinna ja saadavuse järgi, et ei peaks ootama, kuni neid Rootsist või tont teab kust kohale toimetatakse.
Aa, ja vaata, et sa kogemata pindjootega komponente ei telli (sellised lähevad otse plaadi külge, mitte jalgadega läbi plaadi sees olevate aukude), neil on enamasti juures kiri "surface mount" või "SMD".

Ei oska enam ära tänada, aga küsimuse muudkui jätkub:D.
Milliseid potekaid üldjuhul kasutatakse? Kas 16mm või 9mm???
Monokad?

16 ja 9 on pote shafti pikkus minuteada, et see vali nii nagu tahad16 oleks ehk siis see tavaline, ja monod jah.

hmekk wrote:16 ja 9 on pote shafti pikkus minuteada, et see vali nii nagu tahad16 oleks ehk siis see tavaline, ja monod jah.

Thanke.

Kurat mööda panin 16mm on poteka kesta suurus/läbimööt. 16 ja 24 on enim levinud minuteada, pmst vahetp ole neil. Kui nende value on sama mis nõutud siis go for it. ise tellisin endale ka 16mm kuna pole karpides just palju ruumi.