http://kitarr.astar.ee

Miks söövitamis asja kodus ei tee, suht lihtne on.

Oleneb mis teed minna tahad, esiteks vaja tavalist vasega kaetud plaati. mille peale võid siis skeemi joonistada, /kunagi joonistasin ma valgendajaga neid radasi endale. Ning siis lihtsalt viskad plaadi FeCl3 lahuse sisse ja ootad kuni muu vask on ära sööbinud ja ainult rajad alles.


Igatahes paar asjakohast linki:

http://www.youtube.com/watch?v=Q6WJqjVleG0
http://www.youtube.com/watch?v=urv6jArKp6M

Kas nad tonepad-i leheküljelt koju ka saadavad asju?
See asi tundub kuidagi liiga lihtne.
Kus konks on?
Kas need pedaalid üldjuhul kõlavad hästi?

Saadavad ikka.
Käega joonistades ei saa just eriti head tulemust. Vähemalt mitte algaja joonistaja. Lihtsaim viis on printides. Kuid neid võimalusi on tegelt ülimalt palju veel.

Paar täiendust. Skeemi on kõige lihtsam teha nii, et trükid selle laserprinteriga kriitpaberile (mingi plakati tagakülg sobib ideaalselt), ja siis triigid vaskplaadile. Trükkima pead siis muidugi peegelpildis, et plaadile tuleks õigetpidi. Tindiprinter ei sobi, sest erinevalt laserprinteri tahmast tint imbub paberisse ja seda ei saa sealt lahti. Pärast söövitamist saab tahma maha näiteks eetriga.

Söövitamiseks sobib paremini naatriumpersulfaat, mida on ka Tevalost saada. Raudkloriid esiteks haiseb roppumoodi ja eraldab ohtlikke gaase (eriti kuuma vett kasutades), teiseks muutub vasega reageerides läbipaistmatuks, nii et sa ei näe, kaugel plaat omadega on, ning kolmandaks reageerib ka terasega, mistõttu jääkide kraanist alla kallamine on välistatud.

Edit: Tonepad saadab plaate Eestisse ka. Ma olen mitu korda sealt tellinud, väga kvaliteetsed plaadid on. Saatekulud on $3, ükskõik kui palju tellida.

See asi tundub kuidagi liiga lihtne:).
Kus konks on?
Kas need pedaalid üldjuhul kõlavad hästi?

Ma olen viimasel ajal kasutanud City24 kataloogi lehti. Paber sulab väga hästi maha kui vee alla maha pesta.

Konks on kättevõtmises. Viitsimist peab natuke olema, muidu on üsna lihtne asi poolikuna riiulisse visata.

Aga kui teed kvaliteetsetest juppidest, siis kõlavad väga hästi. Ma olen enda ehitatud pedaalidega küll rahule jäänud.

Kust sa soovitad tellida? Mul plaanis ise kõik teha ,et laseprinteriga ja stuffiga teen plaadi jne.
Juba leidsin halva asja, sellist dioodi nagu 1N270 ei pakuta paljudes poodides.

Enamiku juppe, plus vaskplaadi ja keemia saad Tevalost. Potekad, footswitchi ja muud sellised asjad, mida Eestis ei leidu, saad nt. SmallBear-ist, või siis vaata neid linke, mida hmekk eespool postitas. Skeeme on ka terve nett täis.

ideepoolest endal banzaist hetkel tellimus tehtud juba ootan ise juppe. oleks sa eile seda küsinud oleksin saanud neid transse tellida.

Me seekord proovin omapea kuskilt tellida.
Aga järgmine kord kui tellid, siis anna teada kui meeles püsib.
Äkki plaanis miskit tellida jälle.

Aga kui näiteks mõna dioodi või juppi pole kas on mingi alternatiiv variant ka?

ikka on, datasheetide abil on võimalus leida ikka alternatiive, dioodid on ideepoolest samaad ainuke erinevus on neil lülituse kiirus, et kui kiirelt suudavad nad transiga kaasa vilkuda / diood juhib voolu ainult ühes suunas blokeerides teisipidi voolu liikumise.

transsidel samamoodi on olemas alternatiivid kuid sellega aitab sind google.

Järgmine tellimuse banzaisse annan sisse ehk aasta lõpupoole, viimasel ajal liiga palju raha raisanud kitarri vidinate peale et katsun natukene hoogu pidada.

Kui sa tartusse või tallinnasse satud siis seal on Tevalole alternatiivseid elektroonikapoode ka. Ei pea tevalosse ainult vaatama.
Ma olen siiamaani ainult JFET-e ja germaanium transse väljamaalt tellinud, kõik muu on meieriigist hangitav.

hmekk wrote:dioodid on ideepoolest samaad ainuke erinevus on neil lülituse kiirus

Päris nii ka ei ole. Dioodid erinevad ka pinge poolest, millest alates nad hakkavad signaali edasi laskma (ingl.k. forward voltage). Germaaniumdioodidel on see üsna madal (~250mV), ränidioodidel kõrgem (~500mV) ja LED-idel veel kõrgem (1,5-2V, sõltuvalt värvist); Schottky ja Zeneri dioodide kohta ei oska peast öelda, aga neid vist väga audios ei kasutata ka.

Mida kõrgem dioodi tööpinge, seda tugevam peab signaal olema, et toimuks klippimine. Teisisõnu, sama signaali puhul annab kõrgema tööpingega diood rohkem volüümi ja vähem distortionit.

Reageerimisaeg on jah teine oluline näitaja. Germaaniumdioodidel ja LED-idel on see üldiselt pikem, kui ränidioodidel, mistõttu nende tekitatud distortion on ka pehmem ja "lambisem". Enamikes valdkondades, kus dioode kasutatakse, on just kiire reageerimisaeg sobivam (sestap ongi tänapäeval kõik pooljuhid ränist), aga kitarrinduses on läinud vastupidi. Tänu sellele teenivadki mõned mehed heldet pappi nii, et otsivad ladudest kokku vanu dioode, transse ja muid komponente, mida enam ei toodeta, kuna vahepeal on tulnud odavamad ja efektiivsemad alternatiivid, ning müüvad neid NOS (New Old Stock) sildi ja kalli hinnaga audiomeestele maha.