Page 8 of 9
Re: Afsi SG projekt
Posted: 09 Nov 2009, 17:15
by ErkoP
Counterwise wrote:Tavaliselt kasutatakse pillidel Nahkliimi.
Kas tänapäeval ka? Ma sain aru, et kallima otsa pillid tulevad nahkliimiga, odavad tehakse pva, või mingi analoogse puiduliimiga(nahkliim pidi lisaks kõigele veel haisema ka)
Epot nagu vist ei kasutata, kuna ta pidi tooni killima, tekitades puidu vahele plastikukihi
Re: Afsi SG projekt
Posted: 09 Nov 2009, 17:19
by Counterwise
Re: Afsi SG projekt
Posted: 09 Nov 2009, 17:56
by served
Keegi teab, kust eestist ostetakse seda?
Re: Afsi SG projekt
Posted: 10 Nov 2009, 10:36
by jams
Vinge töö.
Mõned spetsiifilised küsimused:
Mis peitsi/lakki kasutasid?
Kust hankisid bindingu materjali ja millega liimisid?
Re: Afsi SG projekt
Posted: 10 Nov 2009, 12:27
by afs
Piirituse baasil peitsi, nitrolakki. Stewmaci binding naturaalse bindingu liimiga (nagu Stewmaci lehel õpetatud).
Re: Afsi SG projekt
Posted: 11 Nov 2009, 12:26
by jams
Tänan, aga kas saaks veel täpsemalt - margid ja metoodika
Kas peitsi ja laki hankisid ka piiri tagant?
Kui ei, siis mis toodetega tegu
lakk, vist tuli välja, kanti püstoliga; peits miski käsnaga?
Tänud
Re: Afsi SG projekt
Posted: 11 Nov 2009, 16:56
by eestibloke
Eestibloke küsimus Nr. 3 Millega lõikasid astmetraadi sooned astmelaua sisse?
Tänades
Re: Afsi SG projekt
Posted: 30 May 2010, 12:31
by IbanezuDude
Kaevan vana teema üles küsimusega, et kuidas sa selle augu sinna humbuckerite pesa ja potede augu vahele tegid?
Re: Afsi SG projekt
Posted: 30 May 2010, 13:19
by served
see tehakse pika puuriga. 1 variant on et ostad selle. Teine vatiant on et lased teha pikemaks olemasoleva puuri Keevituse vms abil. Pillimeistrid kasutavad ca poole meetriseid puure selle jaoks.
Re: Afsi SG projekt
Posted: 30 May 2010, 14:14
by margusse
Kuidas sa kere ääres need kalded tegid? Kas mingi spetsiaalse freesiga? käsitsi lihvimine ja möllamine oleks suht riskantne, kui pole korralikku oskusi ja tööriistu. varsti vaja mul endal ka kuidagi vaja ka kere kumerdada...
Re: Afsi SG projekt
Posted: 30 May 2010, 15:01
by liivainimene
Ma soovitan ketaslõikurit liivapaberitallaga. Kuskil 120 või 125mm lõikurile on suht laialt saada sellised kummitallad ja spets ümmargused liivapaberid. Nr 60 paber võtab väga efektiivselt.
Re: Afsi SG projekt
Posted: 30 May 2010, 15:14
by IbanezuDude
served wrote:see tehakse pika puuriga. 1 variant on et ostad selle. Teine vatiant on et lased teha pikemaks olemasoleva puuri Keevituse vms abil. Pillimeistrid kasutavad ca poole meetriseid puure selle jaoks.
Aga kummalt poolt see tehakse, kuna see sinna tagumisse auku ei mahu vist ära?
Re: Afsi SG projekt
Posted: 30 May 2010, 15:23
by margusse
Kas ketaslõikur natuke liiga karm tööriist sellise suhteliselt peene töö jaoks ei ole?
Re: Afsi SG projekt
Posted: 30 May 2010, 17:16
by Tegelane
IbanezuDude wrote:served wrote:see tehakse pika puuriga. 1 variant on et ostad selle. Teine vatiant on et lased teha pikemaks olemasoleva puuri Keevituse vms abil. Pillimeistrid kasutavad ca poole meetriseid puure selle jaoks.
Aga kummalt poolt see tehakse, kuna see sinna tagumisse auku ei mahu vist ära?
Tavaliselt tehakse puurimine kaelatasku poolt. Siis kui kaela küljes pole siis sealt taskust lastakse otse auk läbi hummide pesa ning siis peaks ka kaabli väljundpesa august laskma sillapoolse humbuckeri pessa puuriga kanal.
Re: Afsi SG projekt
Posted: 31 May 2010, 09:17
by afs
Puurimisega oli nii, et käisin vaatasin poest neid pikki puure, aga olid vist päris kallid, kui ma õigesti mäletan ja siis tegelesin mäkaiverlusega ja võtsin tavalise puuri ning trelli otsa käiva pika kruvikeeraja hoidja ning panin kiiresti kuivava epoga kinni. Sain nii ära puurida. Humbuckerite vaheline kanal on mul freesitud, kuna kasutasin suurt pickguardi. Mahagon on päris hästi lõigatav, puuritav, lihvitav puit ka minuarust. Kumeruste tegemiseks on 60 liivapaber jah päris efektiivne. Peab muiudugi jälgima, et kasutaksid kindlasti klotsi ja hoiaksid seda õige nurga all. Veel selline nõuanne ka, et lihvida tuleks kanti ja pärast kantide servad teed veidi ümaraks, muidu saad ilma väljanägemiseta ümara puujunni.