Ei kiida keegi seda pilli nii väga. Tihtipeale öeldakse, et ta on suht sama kvaliteediga, mis need X-nimega Les Paulid - sellist oleks vast targem mõnest pillipoest osta, et saad proovida ennem ning veenduda tema kvaliteedis(st et võid saada hea pilli). Thomannist tellides võib sulle sattuda mingi käkk. Vintage Les Pauli peetakse samas hinnaklassis paremaks. Eks Epiphone nimi määrab ka selle hinna
See Epiphone SG Special on kindlasti parem kui näiteks analoogne Harley Bentoni HBS580 mudel, kuid me lihtsalt soovitame sul kohe kvaliteetse pilli osta (Epiphone G-400) - säästad oma närve. On muidugi olemas ka Gibsoni kõvad SG-d, kuid nende ostmiseks pead sa omama paksu rahakotti Alustuseks oleks G-400 väga bueno - mitmekülgne pill.
Loodan, et Andres ei pahanda, kui tema ülevaate siia postitan.
Rääkisime väga odavatest kitarridest.
"Muidu ükski neist jamadest ei ole 100% kindlalt, aga lihtsalt neil võib väga vabalt olla:
* kere mingist sitast puidust. Halb puit ei resoneeri nootidega kaasa - pill ei helise, vaid on tuhm, heli sumbub kiirelt.
* surnud punktid kaelal - st. teatavad noodid, mis lihtsalt ei kõla, mingi osa pillist justkui neelab teatud sagedust. Sisuliselt sama, mis eelmine punkt.
* ülijunnid helipead - kaelapoolne kõlab nagu läbi vatikihi ja sillapoolne kriiskab.
* ekstreemsetel juhtudel võivad krihvid olla veidi valesti peal - see tähendab, et kuidas silda ka ei krutiks, kõik noodid ei kõla iialgi õigesti hääles. St. kui häälestajaga kontrollid, siis lahtine keel võib hääles olla, aga krihvidel mängides on noot häälest ära.
* halb krihvitöö - ebaühtlaselt peale pandud ning seetõttu esineb palju plärinat, keeled käivad vastu krihve. keelte tõstmine nii, et sealjuures asi mängitavaks jääks, pole lahendus.
* odavast pehmest metallist sild - kulub ära ja reguleerimisvõimalused on piiratud. Krihvid võivad samamoodi kergesti kuluda.
* üliodavad elektroonikakomponendid - nt. plastmassist korpusega lülitid jms, ka juba arutatud poted. Varjestuse olemasolule ei tasu ka eriti loota. Juhtmepesasid on ka väga erinevaid. Üks asi on veel, et odavate pillide sisejuhtmestus on tavaliselt tehtud mingite ülipeente juhtmeribadega, mitte korralike tugevamate traatidega.
* strattidel tasub tremolokang kohe küljest visata - pärast mõnd liigutust pill enam hääles ei ole.
* sitad pingutid - üldiselt ei ole probleem niivõrd hääles püsimises (seda mõjutab rohkem see, kuidas keeled ümber pinguti mähitud on), vaid selles, et odav pinguti ei käi sujuvalt ja võib olla tunne, nagu oleks mehhanism liiva täis. Korralik pinguti on sujuv ja selge, igale liigutusele järgneb reaktsioon.
* ülemine sadul on mingist pehmest plastist, neelab vibratsioone -> pill ei kanna nooti.
Nagu näed, võib jama olla palju, aga samas see ei pruugi alguses kõik häirida - alles veidi aja pärast hakkad aru saama, mis jura otsa koperdasid. Usun, et see sinu välja pakutud Epi LP Standard on enamusest nendest hädadest vaba, neist põhimõttelistest vähemalt. Juppe saab alati asendada (nt. lülitid, sadulad jms pudi). "
Mul polegi plaanis seda Thomann-ist osta...
Ma isegi ei teadnud sihukest kohta, vaid mul oli plaanis seda Pillipoest tellida ja siis vaadata kas on hea pill ning kui ei meeldi siis võib 14 päeva jooksul selle pilli tagasi saata.
Sellest "thomannist" sain ma alles see nädal siit forumist teada...
Sina, kes alles ostab esimese kidra, üldiselt ei oska kindlasti nüüd öelda kas kidra kõlab või mitte ning kui hea see kõla on.
Sellisel juhul pead kogenud mängija kaasa võtma, mitte naabripoisi kellel seinaääres vanaisa vana kidra on.
Pillipoest? Pillipood.ee? Kui seda mõtled siis on see lihtsalt vahendusfirma sinu ja thomanni vahel, kes kergitab su rahakotti mittemillegi eest.
